„Põllumajandustoodete väga madalal tasemel kokkuostuhinnad ei kata tootmiseks tehtud kulutusi ja paljude põllumajandustootjate jaoks ei ole nende tegevus jätkusuutlik,“ sõnas maaeluminister Urmas Kruuse pressiteenistuse vahendusel.

„Kriisiolukorra leevendamiseks plaanitakse veel tänavu välja maksta Euroopa Liidu abipaketist Eestile määratud 7,56 miljonit eurot ning 3 miljonit riigieelarvest,“ lisas ta.

Eelnõu kohaselt makstakse loomakasvatussektori erakorralist toetust piimatootjale, kes tänavu 15. septembri seisuga pidas põllumajandusloomade registri andmetel vähemalt üht piimatõugu lehma. Toetust makstakse lehma kohta.

Seakasvatussektoris makstakse erakorralist toetust sealihatootjale, kes tänavu 15. septembri seisuga pidas seakatku leviku tõkestamiseks kehtestatud III piirangutsoonis siga või väljaspool III piirangutsooni emist. Loomapidaja peab olema teatanud põllumajandusloomade registrile 1. mai seisuga peetavate sigade või emiste arvu tegevuskohas. Toetust makstakse sea ja emise kohta.

Toetust ei maksta VTA ettekirjutuse alusel hukatud sea kohta, Maaelu Edendamise Sihtasutuselt seapidamise lõpetamise toetust taotlenud sealihatootjaile või kui toetussumma on väiksem kui 100 eurot.

Kokku makstakse tänavu piima- ja sealihatootjatele välja 10,56 miljonit eurot, millest 75% piimatootjaile ja 25% seakasvatajatele. Jaotuse kehtestab maaeluminister oma käskkirjaga kohe peale 2015. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse jõustumist. Tuleval aastal makstakse piimatootjatele erakorralist abi täiendavalt veel ligi 4 miljonit eurot.

Tänavu septembris oli Eestis keskmine piima kokkuostuhind 22,6 EUR/100kg, samas kui ELi keskmine piima kokkuostuhind oli 29,91 EUR/100kg. Piimatootmise omahind on Eestis keskmiselt 27 EUR/100kg. Võrreldes mullu septembriga on piimalehmade arv vähenenud 4900 võrra (-5%), piimatootjate arv aga 250 võrra (-10,2%).

Eesti sealiha E klassi keskmine hind oli septembris 141,25 EUR/100kg, EL keskmine aga 146,57 EUR/100kg). Võrreldes mullu septembriga on sigade arv vähenenud 12%.