Pärteli sõnul leiti klooramfenikooli jälgi mitmes Eestist eksporditud pulbri partiis, aga ekspordikeeldu Eesti toodangule see kaasa ei toonud, praegu toimib eksport vanaviisi edasi.
Pärtel selgitas, et probleem tekkis tänu sellele, et Eestis ja Saksamaal kasutatavad analüüside metoodikad on erinevad — sakslased mõõdavad oluliselt täpsemalt. “Enamuses Euroopa Liidu riikides kasutatakse metoodikaid, mis annavad piiriks 0,3 mikrogrammi kilo kohta, Saksamaal juurutati uus metoodika, mis võtab piiriks 0,05.”
Pärteli sõnul on praegu arutamisel, kas tasub Eestisse vastav aparatuur ja metoodika sisse osta või teha vastavaid analüüse lähimas akrediteeritud laboris. Üks taoline analüüs maksab 1000-2000 krooni, aparaat võib maksta umbes kuus miljonit krooni.
Veterinaar- ja toiduamet on täienduseks neile proovidele, mis võetakse iga-aastase riikliku saasteainete seireprogrammi raames, koostanud tegevuskava ravimijäägi allika väljaselgitamiseks ning asunud seda täitma. Pärteli sõnul tahab amet loosse selguse saada septembrikuu jooksul.
