Üheksakümnendate aastate alguses hakkas piimatoodang vähenema. Esmakordselt suurenes toodang 1997.-1998. aastal, ent juba 1999. aastal toimus suur langus, mille põhjustasid madalad kokkuostuhinnad ja söödatootmiseks ebasobivad ilmastikutingimused. 2000. aastal tõusis piima kokkuostuhind, ilmastikutingimused olid soodsamad ja piimatoodang näitas taas väikest tõusutendentsi.

2000. aastal andis lehm keskmiselt 4658 kilogrammi piima, s.o 487 kilogrammi rohkem kui 1999. aastal.

2000. aastal müüdi tapaks 85 000 tonni (eluskaalus) loomi ja linde (1999. aastal 101 800 tonni), loomade ja lindude müük tapaks vähenes 16%. Toodeti 255,3 miljonit muna (1999. aastal 275,4 miljonit muna), munatoodang vähenes 7%.

2000. aasta 31. detsembril oli riigis 243 800 veist (sealhulgas 130 700 lehma), 268 300 siga, 31 400 lammast ja kitse. (1999. aasta 31. detsembril oli veiseid 267 300, neist 138 400 lehma. Sigu oli 285 700 ning lambaid ja kitsi 30 900.)

Lihatöötlemisettevõtete kokkuostetud loomadest ja lindudest saadi 29 750 tonni liha (6% vähem kui 1999. aastal). Liha üldkogusest oli veiseliha 24% ja sealiha 52%.

Piimatöötlemisettevõtted ostsid 408 700 tonni piima (1% rohkem kui 1999. aastal).