Piimatööstus vajab lipulaeva KRISTIINA TAMBERG Kui üks piimatööstus saab tagasi loa eksportida oma toodangut Euroopa Liitu, läheb teistel selle taotlemine lihtsamalt, ütles veterinaarameti peadirektor Ago Pärtel. "Kui üks ettevõte on Euroopa Liidu missioonilt loa saanud, siis ilmselt uus missioon siia edaspidi ei tule, vaid aktsepteeritakse kohaliku järelevalveorgani otsust," rääkis Pärtel ning soovitas piimatootjatel taotleda uue missiooni külaskäiku Eestisse niipea, kui üks või kaks ettevõtet on oma tootmisprotsessi uuendamise ja remondi lõpetanud. Pärtel nimetas üldiste puudustena, mida missioon avastas külastatud Paide Piimakombinaadis, Põlva Piimas ja Lactos, vähest toodangu kontrolli ja remonti töötavates tootmisettevõtetes. Missioon täheldas piimavabrikutes ka katkiseid lagesid ja seinu, roostes torustikku, ämblikuvõrke ja tolmu ning lahtist rotimürki. Pärteli sõnul ei vaidlusta kontroll lõpptoote kvaliteeti, aga need jõupingutused, mida piimatootjad olukorra parandamiseks teevad, pole aktsepteeritavad. Missiooni poolt külastatud ühe ettevõtte, Põlva Piima juhatuse esimehe Enn Soku sõnul oleks võinud Euroopa Liidu komisjon Eestit pool aastat hiljem külastada. "Põlva Piimal kulub täiendavate kapitaaltööde tegemiseks kolm kuud, selleks on vaja investeerida seitse miljonit krooni," ütles Sokk. Tallinna Piimatööstuse direktor Oliver Kruuda juhtis tähelepanu sellele, et missioon külastas just lõssipulbrit tootvaid tööstusi. "Julgen pakkuda, et meil te ämblikuvõrku ei leia," märkis ta. Kruuda ütles, et Eesti piimatööstus tuleb ajast, kus oli tähtis pigem kvantiteet kui kvaliteet. "Ümberkorraldused ettevõttes nõuavad keskmiselt 100 miljonit krooni, kui mitte rohkem. Kui vaadata ettevõtete aastaaruandeid, siis selliseid summasid seal ei ole," rääkis ta. Kruuda lisas, et paari kuuga ei ole võimalik ümberkorraldusi läbi viia. Ka Eesti Piimaliidu direktor Rein Reisson kinnitas, et direktiiv piima osas jäi möödunud aastal eesti keelde tõlkimata, sest piimatööstused ei näidanud selle vastu huvi.