Piinlik tõde: neljandik arstidest naudib ravimifirmade rahastatud hüvesid
"Sain teada, et olemas on ka valget portveini. Aga seda, kuidas omavahel ühendada kõigis loengutes käimist ja kella viieni hommikul portveini joomist, ma teada ei saanudki. Võib-olla järgmine kord," kirjutab ravimifirma kulul Portugalis koolitusreisil käinud resident oma blogis. Järgmist korda ei pea ta kaua ootama. Ravimiametile esitatud ravimifirmade reklaamiaruannetest selgub, et koolitusreisideks on makstud mullu enam kui miljon eurot ehk üle 16,5 miljoni krooni. Et toetusi on makstud rohkem kui 1200 korral, tähendab see, et laias laastus käib ravimifirmade kulul eksootilistes riikides koolitusreisidel ligi neljandik Eesti arstidest, kirjutab Äripäev.
"Arstide reiside toetamine on nn korporatiivne sotsiaalne teema. Kui üks ravimifirma ei toeta reisi, siis kuulab arst seal reisil konkurendi infot uutest ravimitest. Seetõttu püüavadki ravimifirmad konkurentidega koos toetajate seas olla," tunnistab anonüümsust palunud ravimifirma töötaja. "Kui ravimifirma on tasunud arsti reisi eest, eeldab ja palub ta, et arstid osaleksid just tema korraldatud ja tasutud ravimite üritusel, mitte konkurendi omal. Tavaliselt seda ka tehakse," lisab ta.
Ravimifirmade makstavad arstide koolitusreisid tekitavad kahtlusi arsti sõltumatuses. Tänu oma positsioonile saab arst patsienti mõjutada ning viimane ei pruugi teadagi, et arstikabinetis võib tema vastas istuda valges kitlis müügimees. Teisalt on ravimifirmade kulul erinevaid hüvesid nautinud arstidel keeruline veenda avalikkust, et nad on oma otsustes vabad ega lase end ravimifirmadel mõjutada.
Aeg-ajalt ilmuvad konverentsidel räägitust teaduslikud artiklid haiglate või arstiteaduslikes väljaannetes. Ja paljude arstide elulookirjelduses on kõik käidud konverentsid ja kongressid enesetäiendusena kirjas. Enamik tohtreid ise eksootilistest reisidest avalikult rääkida ei tihka. Ravimifirmade esindajate sõnul valivad reeglina arstid ise, millisele konverentsile nad tahavad minna, ja kirjutavad rahataotluse ravimifirmale. See on üks põhjus, miks domineerib reiside sihtkohtade seas palju eksootilisi paiku. Välismaise ürituse korraldajad - erialaühingud ja -organisatsioonid - üritavad leida võimalikult atraktiivseid paiku, et arstid sinna sõita tahaks.
Arstide koolitusreise uurides rääkisid mitmed asjaga kursis olevad inimesed, et reeglina võtavad arstid välisreise kui loomulikku ja aastaid kestnud hüve, mis justkui iseenesest mõistetavalt kaasneb arstitööga. See, kui suure summaga ravimifirma arsti toetab, sõltub tema tasemest. Eesti tipparstide, oma ala arvamusliidrite eest on ravimifirma valmis tasuma kogu reisi maksumuse, olgu see summa kui tahes suur.
Ehkki ravimifirmad kinnitavad, et toitlustust nad kinni ei maksa, on näiteks Sanofi Aventis ja Baxter AG ka arstide einestamise eest tasunud. Ravimifirmade inimesed rääkisid, et sageli juhtub ka seda, et eksootilisse riiki lennanud arstid võtavad konverentsi lõppedes paaripäevase puhkuse, eriti kui see langeb nädalavahetusele, ning kolivad odavamasse hotelli. Lennupiletite eest kannab hoolt ravimifirma. Ravimifirma kulul eelistasid Eesti arstid möödunud aastal kõige sagedamini käia konverentsidel ja seminaridel Nizzal ja Rhodose saarel. Paljudele tohtritele on ravimifirmad piirdunud ka 2000-3000kroonise toetusega, kuid ülejäänud võib tasuda kas erialaliit, haigla või arst ise.
Ehkki ükski arst pole avalikult tunnistanud, et ravimifirma poolt kinni makstud eksootikareis oleks mõjutanud teda raviotsustes ning ravimite väljakirjutamisel, on konflikt süsteemi sisse kirjutatud. Avalikkus süüdistab arste ravimifirmade lõa otsas olemises, arstidel pole võimalust end kaitsta ega vastupidist tõestada.
Onkoloog, arstide liidu eestseisuse ja eetikakomitee liige Indrek Oro ütleb, et tohtreid on vaja koolitada ja head koolitused on kallid. "Uued teadmised tulevad paraku suurtest keskustest, rahvusvahelistelt konverentsidelt, mis toimuvad ravimifirmade toel. Ravifirmad võiks turunduskulusid suunata just arstide koolitustele, mitte aga tingel-tangel üritustele, mis sõna otseses mõttes teenivad marketingi huve," räägib Oro. Tema sai eelmisel aastal Novartiselt ligi 50 000 krooni konverentsil osalemiseks USAs Chicagos, Roche'lt aga ligi 32 000 krooni konverentsil käimiseks Nizzas.
Ravimifirmad: see on meie kohus. Mullu ligi 2,2 miljoni krooni eest arste koolitusreisidele viinud GlaxoSmithKline'i (GSK) meditsiiniala juht Toomas Pruunsild ütleb, et riigil pole raha, et arstide koolitusele panustada. "Rikkamate riikide tervishoiusüsteemid suudavad ise arstide koolituse kinni maksta, kuid tundub, et Eesti süsteemis pole see võimalik - masuajal on paljude tervishoiuasutuste koolituskulusid varasemaga võrreldes veelgi kärbitud. Et ravimitööstuses on tehnoloogiad läinud järjest keerulisemaks, peavad olema neid kasutavad arstid koolitatud ning meie kohus on seda toetada," räägib ta.
