Pikale töönädalale pannakse päitsed pähe
Europarlamendi täiskogu istungil arutatakse, kas maksimaalne lubatud tööaeg Euroopa Liidu liikmesriikides võib ületada 48 tundi nädalas või mitte.
Poolte argumendid on vägevad. Ühelt poolt on europarlamendi tööhõive- ja sotsiaalkomisjon alustanud sõda nn ameerikaliku töömudeli vastu – tööta sõber, tööta, kuni jaksad ja suudad. Tööajale päitsed pähe tõmbava direktiivi meisterdajate põhiargument on, et pikk töönädal ei lase eurooplastel elada täiel rinnal pereelu. Kuna pere-inimese võimuses pole sammu pidada vallalise töörügajaga, on ta tööturul selgelt nõrgemal positsioonil.
Hullud võõrtöölised
Võimas argument on vihje vananevale elanikkonnale – direktiivi autorid leiavad, et mida vähem inimene töötab, seda parem on ta tervis. Ning seda kauem jaksab ta töökäsi vajavas Euroopas askeldada. 48-tunnisest töönädalast rääkides ei saada üle ega ümber meedikutest, kes vaat et nädala esimeses pooles 48 tundi ametis on.
Kui nüüd direktiiv vastu võetakse, loetakse tööajaks ka igasugune valveaeg. Direktiivi vastuvõtmisega satuksid erilise tähelepanu alla peaasjalikult uutest liikmesriikidest Euroopa keskmesse saabuvad töölised. Ehk ega ikka ei ole nii, et lähed Eestist tööle näiteks Taani ja liigutad end vinge raha saamiseks 60 tundi nädalas – autorid lubavad karmi kontrolli. Üleüldse olevat igavene häda uute liimesriikidega, kus eri uuringute järgi töötatakse ligi kolm nädalat aastas rohkem kui nn vanades liikmesriikides. Nii see ei lähe, oli direktiivi tuliste kaitsjate mõte.
Kirglik arutelu läks istungitesaalis kõvasti üle ettenähtud aja, nii lükkus hääletus täna lõunale. Seega on täna pärastlõunaks teada, kas ligi 60 tundi nädalas töötavad inimesed (direktiivi tutvustajad tõid selle numbri näiteks uutest liikmesriikidest rääkides) peavad tulevikus arvestama asjaoluga, et lubatud on vaid 48. Eestlastel jätkub mänguruumi nii või teisiti: hiljutine töönädala pikendamise ettepanek mahuks kenasti direktiivi seatud piiridesse.
AGNE NARUSK: Aplaus vastastele
Metsik aplaus kõlas parlamendisaalis siis, kui mikrofoni juurde pääsesid muudatuse vastased.
Miks peaks laskma inimestel töötada rohkem kui 48 tundi nädalas? Sest äkki on õnnetu arst ehitanud maja ning vajab lisaraha, tõi europarlamentäär Saksamaalt näite. Ja mida hakata peale põllumajanduses või turisminduses, kus hooajatöö tähendab ülipikki päevi? Või pereettevõt-ted? Või rohkem kui 50 tundi nädalas töötavad juristid?
Vastased leidsid, et igal inimesel on õigus otsustada, kui palju ta tööd teha tahab.
Sellele vihjanud saadik deklareeris vihaselt, et töötab juba praegu üle 48 tunni nädalas ja ei mõtlegi sellest loobuda. Direktiivi autoritele heideti ette, et tulevikus saaks rohkem kui 48 tundi nädalas töötada vaid siis, kui vastav punkt on ettevõtte kollektiivlepingus.
