„Peame olema väga nõudlikud, et euroraha kasutamine oleks tõepoolest investeering tulevikku, mitte kululõksu tekitamine. Tuleb otsida võtmevaldkondi milles investeerimine annaks pikaajalise mõjuga võimendusefekti meie konkurentsivõime arenguks,“ ütles rahandusministeeriumi kantsler Veiko Tali tänasel seminaril Tallinna Tehnikaülikoolis.

Kantsler lisas ka, et kriisi ajal oli Euroopa Liidu raha kasutamine olulise vastutsüklilise mõjuga ja tänu sellele tulime kriisist kiirelt ja valutumalt välja.

Kantsler viitas ka Eesti sõltuvusele välisvahenditest, mida tuleb järgmisel perioodil vähendada. „Praktiliselt pool riigi investeeringutest tehakse välisvahenditest. Seda olukorras, kus kaugemas tulevikus vahendid pigem kahanevad,“ märkis Tali.

„On huvigruppe, kes võtavad eurotoetust kui põhiõigust. Sellist tsunftipõhist mõtlemist tuleb muuta ja pigem otsida võtmevaldkondi millel on kõige suurem ja reaalne mõju ühiskonna arengule.“

Uuel eurotoetuste perioodil on Euroopa Komisjoni lähenemine aktiivsem, viitas komisjoni seisukohti tutvustanud regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadi direktor Charlina Vitcheva. „Varem oli meil teistsugune majanduslik olukord, aga nüüd on vaja fiskaalset stabiilsust ning kriisist väljumist,“ ütles Vitcheva.

„Me peame euroraha kasutamisel olema sidusad, fokusseeritud ja strateegilisemad.“ Ta rõhutas, et tulemused ja nende mõõdetavus on uue perioodi võtmesõnad.

Euroopa Komisjon esitab enda arvamuse, mida Eesti võiks järgmisel seitsmel aastal ühtekuuluvuspoliitikast ja ühtsest põllumajanduspoliitikast rahastada.

Tegemist on mitteametliku dialoogiga, et informeerida Eestit komisjoni nägemusest ning tagada järgmisel aastal toimuvate partnerlusleppe ja rakenduskavade läbirääkimiste sujuvus.