Pillesaar: Eesti maksud on Euroopa rikaste riikide moodi, elukeskkond vaeste moodi

Tarkvaraarendusfirma Helmese juhi Jaan Pillesaare sõnul on Eesti üheks suurimaks probleemiks talendikonkurentsis kõrged tööjõumaksud.

Hiljuti avaldatud Šveitsi äriülikooli IMD koostatud maailma talendiraportis on Eesti 60 riigi konkurentsis 30. kohal. Võrreldes 2005. aastaga on Eesti tabelis langenud, toona olime 27. kohal.

„Oma ärides näen iga päev, kuidas inimesed otsustavad teha oma ärid Londonis, Ameerikas või kasvõi Lätis. Igal pool on tarkade inimeste palkamine odavam. Valgevenes ja Venemaal on see lausa kordades odavam. Valgevenes on sotsiaalmaks ühe programmeerija palga pealt umbes 200-300 eurot, Eestis on see suurusjärgus 1000 eurot,“ rääkis ta.

Samas jääme programmeerimise äris juba selgelt alla Lõuna-Euroopa riikidele. „Portugali, Hispaania firmad suudavad teha soodsamaid pakkumisi, sel lihtsal põhjusel, et nende tööjõukulu on madalam ning samas on inimeste palgatase kõrgem.“

Ettevõtja hinnangul laiutavad meie maksu- ja elukeskkonna vahel suured käärid. „Üritame tööjõudu maksustada Euroopa rikaste riikide moodi, aga elukeskkonda pakume inimestele Euroopa vaeste riikide moodi. Miks peaks rahvusvahelised tipud tahtma siia nii väga tulla ning nagu sellest uuringust näha, nad ei tulegi,“ nentis Pillesaar.

Eesti sugune arenguriik peaks tema sõnul viima oma tööjõu maksukoormuse kooskõlla elukeskkonna väärtuslikkusega ja siis oleks Eesti hea kaup mõistliku raha eest. „Praegu me oleme kehv kaup kalli raha eest, kui läbi töötaja silmade vaadata,“ lisas ta. Ettevõtja soovitusel tuleks riigil maksusüsteem üle vaadata ja kaasajastada.

IMD talendiraport hindab riigi võimet arendada, ligi meelitada ja hoida talente oma riigis tegutsevate ettevõtete jaoks.