Pilvelõhkujad kuulutavad majanduslangust
Loomulikult ei ole kõrghoonete valmimise ja turgude vahel põhjuslikku seost. Kuid ülaltoodud paralleelid pole ka päris juhuslikud. Nimelt vajavad börsimullid ja erakordsed kinnisvaraprojektid teostumiseks üht ja sedasama eeltingimust — odavat raha. Ehk madalaid intressimäärasid, lahkeid panku ja ülioptimistlikku tulevikuvaadet.
Matt McCracken, kes töötab investeerimisnõunikuna firmas McKinney Avenue Capital, nimetab seda fenomeni Paabeli torni indikaatoriks (PTI).
Teesi kontrollimiseks on ta uurinud isegi piirkondlikke arenguid. Näiteks Tokyos valmis 1990. aastal Jaapani kõrgeim hoone ja Nikkei indeks kukkus nelja aasta jooksul 60%. Üle-eelmisest, 2006. aastast sai Jaapani kõrgeimaks hooneks Tokyo nn Midtown Tower ning eelmisel aastal oli Tokyo börs maailma suurematest börsidest ainus, mis langes. Kui McCracken tunneks Eesti olusid, siis võiks ta ju siingi teoretiseerida.
Paabeli torni indikaatori (PTI) uskujatele võib aga praegu enim muret teha tõsiasi, et parajasti on pooleli maailma kõrgeimaks pilvelõhkujaks pürgiva Burj Dubai ehitus.
Kui Tallinna kesklinna ehitati SEB Ühispanga klaastahukat (valmis 1999), siis toimus Eestis meie esimene suur börsikrahh. Eelmisel aastal sai kõrgeima maja tiitli endale Tornimäe kaksiktorn ja Tallinna börs on sellest ajast langenud üle 30%.
Poolirooniliselt mõjuva Paabeli torni indikaatori kõrval on tegelikult ka terve hulk tõsiselt võetavaid, kuid vähetuntud näitajaid, mida segasel ajal (ehk siis ka praegu) rohkem jälgitakse. Näiteks vaadatakse hoolikamalt Belgia ja Hollandi majanduskliimat, sest nende kaudu liigub suur osa Euroopa väliskaubandusest.
Samasugust rolli täidab Aasia puhul pisiriik Singapur ja selle SKT kahanemist eelmise aasta viimases kvartalis peetakse halvaks märgiks. USA-s üritatakse võimalikult kiiresti teada saada konteinerite käive Los Angelese, New Yorgi ja Oaklandi sadamas, sest sealt võiks ka järeldada, kui palju kaupu on ameeriklased Hiinast tellinud.
Ajakiri Economist kirjutas hiljuti laiemale ringkonnale vähetuntud indeksist Baltic Dry, mis võiks anda olulist infot maailmamajanduse seisu kohta. Tegemist on indeksiga, mis katab maailma kuivlasti meritsi liigutamise hindu. Seda koostab Londonis asuv laevandusbörs Baltic Exchange. Firma nimi pärineb tema asutamisajast 18. sajandil, mil tegeleti peamiselt Läänemere kaudu kauplemisega.
Laevandusega mitte seotud ringkondade huvi Baltic Dry indeksi vastu on kaudne. Neid ei huvita lastimishinnad ega see, kui palju maksab terasekoorma vedamine Brasiiliast Saksamaale. Küll aga huvitab neid näiteks laevnike ja kaubavedajate arvamus oma äri hetkeseisu kohta. On ju nemad ühed esimesed, kes saavad teada, mis seisus on eri riikide vaheline kaubandus.
Samuti on väga oluline, et meritsi veetavast kuivlastist moodustavad suure osa materjalid, nagu tsement, süsi, metallid, liiv. Kui näiteks tsementi ja metalli veetakse laevadega vähem, siis loogiliselt võttes peaks Baltic Dry langema. Aga kui tsementi ja metalli veetakse vähem, siis mida ütleb see kinnisvaraturu või tööstuse kohta?
Eelmise aasta novembri rekordkõrgusest, mis oli 11 000 punkti, on Baltic Dry indeks praeguseks langenud 8000 punktini.
