Pimesikumäng Diena ostu ümber
Endine Diena tegevdirektor Aleksandrs Tralmaks, kes on nüüd Läti päevalehe Diena ja ärilehe Dienas Bizness uus käilakuju, eelistab ikka veel varjata investoreid, kelle rahaga ta ajalehed Rootsi meediakontsernilt Bonnier ostis.
Samuti jäi varju tehingu summa, mis Diena hinnangul võiks olla 200 miljonit krooni ja Äripäeva arvates kuni miljard.
Eile Riias toimunud pressikonverentsil rääkisid Tralmaks ja talle ostuks laenu andnud Luxembourg Financial Servicesi (LFS) juht Kalle Norberg, et rahastajad on Eestist, Taanist, Rootsist ja Suurbritanniast. Mainiti Skype’i asutajaid.
„Me ei hoia enam midagi salajas. Oleme nüüd väga läbipaistvad,” ütles Tralmaks eile Päevalehele, kuid lisas konfidentsiaalsusleppele viidates, et suurt osa infot ei saa avaldada.
„Diena ostsin mina,” märkis ta ja jäi endiselt investorite nimedega kitsiks. „Rahastaja on Luxembourg Financial Services. Kui tahate täpsemaid investoreid teada, peate Norbergiga rääkima. Minu teada on nende seas eestlasi, kes on investeerinud tehnoloogiasse.”
Rohkelt kahtlusi õhus
Küsimusele, kas rahastajad võiksid olla varem meedias spekuleeritud Skype’i Eesti eestvedajad Ambient Sound Investmentsist (ASI), ärimehed Gunnar Kobin ja Marcel Vichmann või Läti endine peaminister, praegune kinnisvaraärimees Andris Škele, vastas Tralmaks kindla ei-ga.
Üks võimalik põhjus, miks investoreid nii kiivalt varjatakse, võib olla seotus mõne olulise poliitilise jõu või ka Vene ärihiiuga. Ka selle kahtluse lükkas Tralmaks ümber, lisades, et rahastajate nimesid ei saa öelda ilma nende enda heakskiiduta.
Samuti võib saladusloori taga olla oletus, et investorite nimekiri ei ole veel lõplik ja osa ostusummast on puudu. Seda spekulatsiooni eitas Kalle Norberg, öeldes, et summa on üle kantud.
„Nende ajalehtede ostuks on loodud poolkinnine fond, mis tehti sellepärast, et Bonnier nõudis seda. Bonnieril oli selle müügiga väga kiire ja me ei jõudnud fondi registreerida ning seega on investorid praegu alles LFS-i kliendid, keda kaitseb pangasaladus,” märkis ta ja lisas, et fondi registreerimine võib aega võtta veel paar kuud.
Norbergi sõnul on Diena ost fondi esimene investeering, kuid ei jää viimaseks rahapaigutuseks Balti ja võib-olla laiemagi piirkonna meediasektorisse.
Nii Norberg kui ka ASI enda juhid Margus Uudam ja Ahti Heinla eitasid kindlalt firma seotust ostuga. Eestlasi pidi Luksemburgi fondis siiski olema. Kes Skype’i loomise juures olevatest eestlastest võiksid veel peale ASI omanike tehinguga seotud olla, ei osanud Heinla pakkuda.
Diena kirjutas eile, et üks Läti meediakontserni ostu rahastajatest on Ülemiste City juht Gunnar Kobin. Ärimees ise selle avaldusega nõustuma ei tõtta.
Meediakontserni müünud Bonnier Business Pressi juht Casten Almqvist sõnas, et ei tohi nimesid avalikustada. „Ehk ei saanud ostjad ise ka alguses aru, kui suur see tehing on, ja tahavad ise endale asjad selgeks saada,” arvas ta.
Almqvist rääkis, et tehing sai alguse ostja pakkumisest.
Salatsemine tekitab hämmeldust
•• Läti päevalehe Diena peatoimetaja Anita Brauna oli ettevõtte uute omanike varjamise üle üllatunud. „Ei ole hea, et ostja ei ole täielikult avaldanud, mis allikast raha tuleb. Seni on räägitud vaid osast investoritest, on öeldud, et üks grupp rahastajaid on Skype’i asutajad. Samal ajal ei ole Lätis veel teada, kes need on,” rääkis ta murelikult.
•• Peatoimetaja hinnangul tuleks nimed välja öelda, et vältida suuri arusaamatusi. „Meediaäris on kindlus väga oluline. Ostjad peaksid minema ühe sammu edasi ja nimed avaldama.” Pärast pikka mõttepausi lausus Brauna, et toimetuse tööd küsimus otseselt ei mõjuta ja lehte tehakse endisel viisil edasi.
•• „Uued omanikud on öelnud, et toimetuse tööd nad ei mõjuta. Aga me võiksime end tunda palju paremini, kui kõik oleks läbipaistev,” arvas ta.
•• Varjamise üle on imestunud ka Ekspress Grupi suuromanik Hans H. Luik. „Eriti toores, et Bonnier ei ütle oma ajalehtedelegi, Äripäevale ega äriuudiste portaalile, kellele ta müüs,” lausus ta.
