Selle aasta teises kvartalis kasvas hõivatute arv eelmise aasta sama ajaga võrreldes 11 000 inimese võrra ehk 1,7%. Tööga hõivatute arv suurenes tänu töötute ja eelnevalt tööturult eemal olnud inimeste (ehk mitteaktiivsete) arvu vähenemisele. Mitteaktiivsete arv vähenes eelkõige pensionäride ja õppurite hulgas.

Töötute arv langes selle aasta teises kvartalis aastaga 3000 inimese võrra ehk 6,5%ni. Töötuid oli kokku 44 000, neist 11 000 oli tööd otsinud juba üle kahe aasta. Töötukassa andmed näitavad, et viimastel kuudel on tööpuudus eelmise aastaga võrreldes küll vähenenud, aga seda aeglasemas tempos kui varem. See näitab ühelt poolt seda, et tööpuudus on alanenud tasemeni, kus selle edasine langus on keeruline ehk et olemasolevate töötute hulgast on sobivaid töötajaid leida üha raskem.

Teiselt poolt on aga nõrk nõudlus ja madalad müügihinnad seadnud surve alla mitmed ettevõtted, kes ei ole suutnud kiire palgakasvuga kohaneda ja on pidanud oma töötajate arvu vähendama. Statistikaameti andmete järgi teises kvartalis lühikest aega töötuna arvel olnud inimeste arv aastataguse ajaga võrreldes suurenes. Ka pankade laenuportfelli kvaliteet on viimastel kuudel veidi halvenenud, seda peamiselt põllumajanduse ja kinnisvaraarendusega seotud ettevõtete hulgas.

Tööhõive kasvab sel aastal seoses töötajate registreerimise kohustusega, mis tõstab ametlikult töötavate inimeste arvu esimesel poolaastal. Hõive kasvu toetab ka tugev siseturu nõudlus, mis suurendab hõivet eelkõige teenuste sektoris. Järgmisel aastal hõivatute arv Swedbanki prognoosi järgi aga veidi väheneb, seda nii tööjõu nõudluse kui pakkumise vähenemise tagajärjel. Tööjõu kallinemine ja vähenemine sunnib ettevõtteid vahetama töökäsi masinate vastu. Mõnes harus (põllumajandus, teatud tööstusharud) väheneb hõive mõnevõrra tänu majandusolukorra halvenemisele. Tööpuudus püsib siiski madal ja suurem osa probleemsetest ettevõtetest koondatud töötajaid leiavad ilmselt järk-järgult rakendust mujal.