Ülemkogu eesistuja Charles Michel on pärast ühist arutelu neljapäeva õhtul kohtunud kõikide valitsusjuhtidega eraldi ja need kohtumised olid reede hommikuks lõppemas.

Eesti peaminister Jüri Ratas ütles pärast kohtumisi ERR-ile, et netosissemaksjad ei ole valmis kompromissideks ja läbirääkimised on seetõttu kujunemas väga keerukaks.

Mitmeaastase eelarveraamistiku minimaalne suurus on veidi üle triljoni euro. Vaieldakse selle üle, kui palju eelarve seekord tõusma peaks ja kuidas seda erinevate valdkondade ja riikide vahel jagada. Eelmise eelarveraamistiku suurus oli 2018. aasta hindades 1,08 triljonit eurot.

Austria, Taani, Holland ja Rootsi tahavad eelarvet kärpida ja Brexitist mahajäänud augu ainult osaliselt katta.

Euroopa Parlament nõuab aga eelarve suurendamist 1,32 triljoni euroni, et rahastada muuhulgas eesmärki teha Euroopa Liit 30 aastaga kliimaneutraalseks.

Ida- ja Lõuna-Euroopa riigid puksivad vastu bloki elatustaseme ühtlustamiseks mõeldud ühtekuuluvuspoliitika (ÜKP) rahastuse vähenemisele. Riigid nagu Prantsusmaa, Hispaania ja Poola nõuavad ka põllumajandustoetuste säilimist.

Euroopa Komisjon on eelarveeesmärgiks seadnud 1,13 triljonit eurot, samas kui Michel tegi 1,09 triljoni eurose ettepaneku, mis näeks ette kärpeid ühtekuuluvuspoliitikale ja põllumajandusele.