Geoloogid teavad rääkida juhtumist, kus pinnase iseloomu uuring jäeti tegemata ja vundament vajus nii tugevasti, et lõhkus seintesse praod. Vundamendi toestamine ja vigade parandamine läks maksma umbes kolmkümmend korda enam, kui oleks tulnud tasuda pinnaseuuringu eest.

“Vundament toetub teatavasti pinnasele, mis võib olla aga eri tugevusega,” põhjendab rakendusgeodeesia ja ehitusgeoloogia inseneribüroo (REIB) ehitusgeoloogia osakonna juhataja Indrek Heidemaa, miks pinnast tuleks alati uurida.

Heidemaa sõnul on pikka aega selles vallas valitsenud talupojatarkus asendumas uuringute tellimisega. REIB-i projektijuhi Priit Ilvese sõnul on nende puurmasinad harva tegevuseta, peamiselt tellitakse neid suuremahuliste objektide pinnaseid uurima. Eramajade puhul tehakse seda siiski harvem, peamiselt juhul, kui on teadlik projekteerija, kes on ehk varem kõrvetada saanud ja ei soostu enam riski enda kanda võtma. “Tühise raha pärast riskitakse sellega, et maja hakkab vajuma,” arvab Ilves.

Isegi juhul, kui 50 meetri kaugusel naaberkrundil on maja-alust pinnast kunagi uuritud, ei pruugi see analüüs kehtida teie krundi kohta ja naabri järgi valitud vundamendiehitus võib ekslikuks osutuda. Tagajärjeks on hoone vajumine ja kahjustused.

Üllatusi võib kõikjal olla

Ilvese sõnul tehti vanasti selliseid uuringuid harva, aga siis ei ehitatud ka kõikjale. Ruumi oli rohkem ja inimene valis elamiseks kuivema pinna, näiteks künka mändide all, mitte nagu tänapäeval, et ehitatakse kõikjale, kuhu üldplaneering vähegi võimaldab – ka kahe künka vahele soisele pinnasele.

Ilvese sõnul on näiteks paese pinnasega Rae vallas küllalt kohti, kus vundamentimise sügavusel on turbakiht. Kuigi paas näikse olevat küll kindel pinnas, millel maja ei tohiks vajuma hakata, tuleb sedagi uurida. Enamasti pole teada, kui sügavalt paas vastu tuleb, mistõttu trasside rajamine vajalike uuringuteta on raske ja maja ehitus katkeb.

Pinnaseuuringute eelduseks on topogeodeetiline plaan ehk alusplaan, kuhu on märgitud ka maja asukoht. “Ei ole mõtet tervet krunti läbi puurida, tuleb hinnata ikka majaalust pinda,” selgitab Heidemaa.

Elamu asukohal tehakse paar nelja-viie meetri sügavust puur-auku ja penetratsioonikatset. Uuringute tulemustest koostatakse geotehniline aruanne, mille põhjal teeb ehituskonstruktor vajalikud arvutused, et valida hoonele sobiv vundament.

Keerulisemal pinnasel, nagu näiteks järvekaldal, võivad puur-augud ulatuda koguni mitmekümne meetri sügavusele, mis teeb ka töö kallimaks. Heidemaa sõnul tuleb osadesse keerulise pinnasega kohtadesse vundament vaiadele ehitada, et see ära ei vajuks. Priit Ilves peab ehituse seisukohalt äärmiselt halbadeks kohtadeks Pärnu ja Sauga jõe maalihkeohtlikke kaldaid. “Uuringud on väga kallid ja keegi ei anna garantiid, et midagi ei juhtu,” selgitab Ilves kaldapealse ohtlikkust.

Pärast pinnaseuuringut tuleks krundile kutsuda geodeet, kes maja asukoha vaiadega paika paneb. “Osa ehitajaid oskavad plaani järgi ka ise maja paika panna, aga neid on vähe,” ütleb Geodeesia AP OÜ insener-geodeet Margo Soontaga. Kui geodeedid määravad asukoha millimeetri täpsusega, siis Soontagale meenub üks osav ehitaja, kes suutis maja asukoha mõõdulindi abil sentimeetri täpsusega maha märkida.

Geodeetiliste ja ehitusgeoloogiliste uuringute hinnad on aastaga tõusnud

•• Nii geodeetide kui ka ehitusgeoloogide hinnakirjad on möödunud aasta jooksul teinud märgatava hüppe kõrgemale. Kui aasta tagasi maksis ehitusgeoloogiline krundiuuring umbes 10 000 krooni, siis tänavu algavad hinnad 13 000 kroonist. Keerulisema pinnase korral võivad hinnad ulatuda aga paarikümne tuhande kroonini.

•• Geodeedi koostatav krundi alusplaan maksab umbes 9000 krooni. Maja asukoha ja telgede määramine krundil ning ehitustöö käigus tehtavate mõõdistuste eest makstakse tunnitasu, mis on aastaga tõusnud 120–130 krooni ja ulatub nüüd 500 kroonini tunnis. Suve hakul võivad teenuse osutajad hinnad taas üle vaadata.

•• Geodeetide tööde järjekorrad ulatuvad praegusel hetkel paari nädalani, ehitusgeoloogi teenuseid tuleb oodata kaks kuni kuus nädalat. Kevadel ja suvel pikenevad järjekorrad aga veelgi.