Ehitusõiguse saab viis kuni nelja maapealse korrusega elamut, kolm kuni kuue maapealse ja ühe maa-aluse korrusega ning äriruumidega elamut, kümme kuni nelja maapealse korrusega ja äriruumidega elamut ning kahe maapealse korrusega lasteaia hoone, selgub korralduse eelnõust.

Kortereid kavandatakse planeeritavale maa-alale kokku kuni 370. Ala suurus on 9,20 hektarit ning see asub kesklinnas Pirita tee ääres Maarjamäe lossi ja Tallinna Lauluväljaku vahelisele alale jääval näitusteväljakute alal, vahendas BNS.

Korraldusega jäetakse algatamata detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine, sest planeeringu elluviimisega kaasnev tegevus ei oma linna hinnangul olulist keskkonnamõju.

Osa planeeritavast maa-alast paikneb Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndis, mille hoonestamisel tuleb tagada vanalinna silueti vaadeldavus. Hooned kavandatakse kõik madalamad kui on Maarjamäe paekallas merepinnast.

Tallinna kultuuriväärtuste amet ja muinsuskaitseamet peavad planeeringus kavandatavat üldjoontes vastuvõetavaks, lahendus on eelmise variandiga võrreldes tagasihoidlikum ja mõjutab vähem linnaruumi. Muinsuskaitse seisukohalt planeeringus kavandav vastuseisu ei tekita.

Detailplaneeringu eskiisis tehakse ettepanek Tallinna üldplaneeringu muutmiseks ühiskondlike ja puhkeehitiste alast kesklinna segahoonestusalaks ehk alaks kuhu võib ehitada kõiki hooneid, välja arvatud keskkonda saastavaid ettevõtteid.

Linnavalitsus märgib oma korralduses, et näitusi ja messe kavatsetakse hakata tulevikus korraldama Saku vallas, sest Pirita teel puuduvad suure hulga inimeste perioodiliseks lühiajaliseks kogunemiseks vajalikud sõidukite parkimiskohad. Linna hinnangul ei sobi olemasolevad näitusehallid enam hästi tänapäeva nõuetele vastavate rahvusvaheliste näituste ja messide korraldamiseks.

Linnavalituse teatel kavandatakse uues planeeringus senise kaootilise hoonestuse asemele korrastatud linnaruum, rajatakse loogiline tänavavõrk, tagatakse jalakäijate ligipääs, klindi vaadeldavus ja Maarjamäe astangu puistu korrasolek ja turvalisus.

Promenaadilt on pääs paekalda alusele kergliiklusteele ja lõunast lauluväljaku territooriumile. Promenaad kujuneb praegu puuduvaks lauluväljaku kergliiklusteid ja paekalda alust kergliiklusteed ühendavaks lüliks. Promenaad-pargiala on kavandatud ligi 40 meetri laiune.

Teedevõrgu kavandamise ettepaneku koostamisel on lähtutud põhimõttest, et uued teed oleksid olemasolevatega ühendatud. Kvartalite vaheline sõidutee on kujundatud ringpuiesteena ja ühendatav külgnevale alale ette nähtud teega.

Parklad on kavandatud hoonete esimesele või maa-alusele korrusele. Vähesel määral on parkimisplatse planeeritud ka õuealadele. Planeeritud suuruse ja otstarbega hoonete kruntidel peab olema kokku vähemalt 449 parkimiskohta. Elamumaa ning elamu- ja ärimaa kruntidele on kavandatud 457 parkimiskohta. Lisaks on kavandatud 51 parkimiskohta sõiduteede äärde. Planeeritavale maa-alale kokku on kavandatud 508 parkimiskohta.

Lisaks kavandatakse planeeritavale alale rajada puiesteid, haljastatud väljakuid ja platse ja puhkenurki.

Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles 2008. aastal Eesti Näituste AS-i esindaja. Planeeringu koostamise õiguse üleandmiseks on leping sõlmitud linnaplaneerimise ameti, OÜ R-Konsult ja Pirita Kinnisvara OÜ vahel.