„See on ebameeldiv otsus loomulikult. Nii Eesti kui ka ettevõtte enda jaoks. Ettevõtte juhatuses on välismaa kodanikud - ameeriklane, prantslane, sakslane. Eestlasi seal peale minu lahkumist ei ole. Börsifirma mängib kasumi peale. Otsitakse odavamaid tootmise kohti. Kahjuks on Eesti maksusüsteem ja palgad käest ära läinud," alustas Palla.

Mehe sõnul oli juba mõnda aega tunda, et omanikud mõtlevad Eestist lahkumise peale. Haapsalu tehase sulgemine oli üks indikatsioon. Vaadati Leedu suunas. Sinna minnakse otsima odavat tööjõudu.

„Kusjuures nad ei arvesta seda, et paari aasta pärast ei ole seal enam odav. Kolimis- ja väljaõppekulud on tohutud. Juhatus vaatab ainult tänast päeva," ütles Palla.

Siiski ütleb pikaaegne PKC juhatuse liige, et selline sulgemine tuli talle üllatusena. Varem on juttu olnud töötajate arvu vähendamisest.

Küürakas maksusüsteem

Peamine põhjus, miks PKC Eestist ära minna otsustas on Palla sõnul meie maksusüsteem, mis on küürakas.

„Ütlen seda ausalt. Olen aastakümneid välismaa firmasid Eestisse meelitanud ja suhelnud suurte firmade juhtidega (Nokia, ABB jne). Oleme arutanud maksusüsteemi üle. Kulude ja tootmise üle. See, et ettevõte maksab riigis tulumaksu, ei kohuta mitte kedagi. Eesti otsustas aga 2000. aastal olla väga originaalne ja kaotas selle ära. Riigi kulud aga jäid alles ning makse hakati korjama tööjõumaksude ja aktsiisi ja käibemaksu kaudu," selgitas Palla.

Ta rõhutab, et põhiline, mida Lääne ettevõtjad jälgivad, kui vaatavad, kus tootmist arendada, on tööjõukulud. Meil on need koos maksudega suured.

„Et ettevõte kasumi pealt makse maksab, on tavaline. Nad teevad seda oma kodumaal samuti. Aga see ei ole viimane firma, mis Eestist lahkub. See jätkub. Tänane maksupoliitika sunnib nii mõtlema," hoiatab Palla.

Tööjõu kvaliteediga ja tööjõuga üldiselt ei ole Eestis midagi hullu. Sellega on Palla teada kõik ülirahul. Aga kui tööjõumaksudele lisada veel ka energiaaktsiis, siis on meil tootmine lihtsalt kallis.

Kas on lõplik?

Endel Palla ei näe aga kogu olukorda nii traagilisena, sest ei või olla kindel, et PKC juhtkond oma otsust tagasi ei pööra. Lõplikult tehast nii või naa kinni ei panda ning koondamine ise leiab aset järgmisel ja ülejärgmisel aastal.

Postiivne on see, et Eestisse jääb insenerikeskus ja kõrgelt tasustatud töö.

„Hetkel on autotööstuse olukord kehv. Vanasti müüdi vanad autod Venemaale ja valmistati aina uusi. Juhtmeid oli vaja. Täna autotööstus kiratseb. Olukord võib aga paraneda ja kui autotööstus Euroopas kasvab, siis võib-olla 2017. aasta alguses ei olegi vaja midagi sulgeda," jätab Palla tänastele töötajatele väikese lootuse.

Inimeste ja rendipindade pärast väga ei muretse

Täna on mees PKC-ga seotud selle kaudu, et Harju Elektrile kuuluvad Keilas asuvad tootmispinnad ning PKC maksab Harju Elektrile renti. Sama olukord oli ka Haapsalus. Palla ütleb, et pinnad on korralikud ja nad ei muretse, et sinna uusi rentnike ei leitaks. Haapsalus leiti uued rentnikud kiiresti. Kui koondamine peakski selles mahus aset leidma, siis Palla inimeste pärast väga ei muretse. Küll nad tööd leiavad.

„Keilal on väga head transpordiühendused. Palju käib inimesi tööl Paldiskist, Tallinnast ja selle ümbrusest. Küll nad tööd leiavad. Kasvõi Soomega seoses, sest paljud oskavad ju soome keelt."

Palla ütleb lõpetuseks, et tema meelest on PKC praegused juhid lühinägelikud. Nad alluvad autotehaste, oma klientide, diktaadile.

„Hind kaubeldakse alla ja öeldakse, et viige tootmine odavamasse riiki. Nüüd on alles jäänud veel vaid Leedu ja Serbia. Küsisin siis, et kuhu veel edasi. Siis nad ütlesid, et tuleb selg sirgeks ajada. Minu meelest oleks pidanud seda juba varem tegema. Jäetakse arvesse võtmata suured kolimiskulud ja mis kõige olulisem, töötajate väljaõpe. Eestis on 25 aasta jooksul välja koolitatud ligi 1500 töötajat. Neil on hea tase, kvaiteet ja kõrge tootlikkus. Lisaks ka soome keele oskus. Mitme aasta jooksul uues kohas jõutakse samale tasemele? Ja mis see maksab?," küsib Palla.