Plastitööstuse juht: ma ei tea ühtegi plastitootjat, kes oma toodangu mere äärde veaks ja laseks selle töötajatel merre loopida

 (27)
Dagöplasti juht Kulvo Pendra.
Dagöplasti juht Kulvo Pendra.Foto: Madis Veltman

Ma ei tea ühtegi plastitootjat, kes oma toodangu mere äärde veaks ja laseks selle töötajatel merre loopida. See no ikkagi ahelas keegi teine, kes seda teeb, tõdes Hiiumaal Käinas asuva plastitööstuse Dagöplast juht Kulvo Pendra.

Pigem on maailmamere reostus Pendra sõnul jäätmekäitluse korralduse ja inimeste teadlikkuse küsimus. „Sest plastid on väga hästi ümber töödeldavad ja on väga mõistlik need ümbertöötlemisele saata," kinnitas Pendra.

Alates 2015. aastast Norra ettevõttele Biobag kuuluva Dagöplasti Käina tehases valmistatakse polüetüleenist ja biomaterjalist kiletooteid. Peamiseks toodanguks on biolagunevad kilekotid ja hügieenitoodete kiled ja põllumajanduses kasutatavad biolagunevad multskiled. Polüetüleenist toodetakse erinevaid kilekotte, kilepõllesid, hoiatuslinte, kaablikaitse linte, puidukatte kilet ja plasttorusid.

Pendra selgitusel on enamik tehase toodangust biolagunev või komposteeruv kile. Lisaks ümbertöödeldav kile. Mis on aga nende vahe?

Komposteeruv kile- toidujäätmete kogumiseks, komposteeruvate mähkmete tegemiseks ning põllumajanduses kasutatav kile.

Ümbertöödeldud kile- see on Pendra sõnul samuti keskkonnasõbralik. „Võtame kilejäätmed sisse, purustame, peseme, teeme sellest uue graanuli ning uuest graanilist teeme uue kiletoote," selgitas Pendra. Kuna ümbertöödeldud kile jaoks uut naftat või gaasi enam pumpama ei pea, on see CO2 mõttes keskkonnasõbralik. „Polüetüleen on oma olemuselt hästi stabiilne materjal, mis muudab ta loodusesse vedelema jätmisel keskkonnavaenulikuks, aga ümbertöötlemise jaoks on ta väga hea materjal. Stabiilsus muudabki ta hästi ümbertöödeldavaks," räägib Pendra. Nii, et reostuse probleem ei ole mitte plasti tootjates , vaid ikka ahelas, kus toode ei tule mitte ümbertöötlemiseks tagasi vaid läheb loodusesse.

Seotud lood:

Biolagunev plast komposteerub Pendra sõnul looduses teatud aja jooksul, kuid see on toodetud mõeldes tööstuslikus kompostis komposteerimiseks 90 päeva jooksul. Kui tootel on kirjas „Home", võib seda ka kodus komposteerimiseks.

Suhkruroost toodetud polüetüleen- on Pendra sõnul CO2 neutraalsusest rääkides kolmas lahendus.

Tegemist on küll loodusliku materjaliga, kuid looduses käitub see samamoodi kui polüetüleen. Tema eelis on Pendra sõnul see, et suhkruroog on kasvades on sidunud CO2e tegemiseks ei ole kasutatud fossiilset toorainet.

Pendra sõnul on nende kliendid sageli Skandinaavia omavalitused, kes tellivad oma kodanikele biolagunevad kotid, et nad saaksid oma toidujäätmed sinna sisse panna. Samuti põllumajandusettevõtted, kes tahavad komposteeruvat multskilet ja tööstus, mis kasutab kilet hügieenitoodete tegemiseks.

Kasvav osa on toiduaine pakenditööstus, kus püütakse biolagunevaks teha pakendid, mille puhul on oht, et need võivad loodusesse sattuda. Olgu selleks siis tooted, mida tarbitakse väljas või mis on sageli laste käes.