Hiina toiduainetööstus on tööstusharu, mis toidab miljoneid. Hiina toiduainetööstuse inflatsioon on tugeval tõusulainel, saavutades viimase kolme aasta kõrgeima taseme juunis ehk 6,4%, ületades sellega valitsuse tagasihoidliku 4% prognoosi.
Kui vaadata tõusutrendi tagamaid lähemalt, siis näiteks sealiha hind, mis on toiduainetööstuse üks suuremaid hinnainflatsiooni vedureid, ületas 14,1% ja aitas 140 punktiga suuresti kaasa viidatud 6,4% taseme saavutamisele.

Siga juhib Hiina toidutööstust

Hiinlased on maailma ühed suuremad sealihatarbijad, süües aastas inimese kohta keskmiselt 37 kg sealihatooteid. Selline isu on viinud sealihahinnad hüppeliselt kasvama. Hinnatõus on põhjustatud vaieldamatult ka hiinlaste sissetulekute kasvust. Hiina sealihahinnad on kasvanud alates 2010. aasta märtsist ning saavutasid rekordilise taseme selle aasta juuni keskpaigaks, olles tõusnud selle lühikese aja jooksul koguni 57%. Hiina valitsus püüab järsult kerkivat sealiha hinda nüüd kontrolli alla saada. Juulis teatati Pekingist, et Hiina valitsus jätkab teravalt kasvavate sealihahindade tõttu investeerimisprogrammi, mis kätkeb endas 2,5 miljardi jüaani (385 miljonit USA dollarit) investeerimist suurtesse seafarmidesse. Lisaks toetab valitsus talunikke 100 jüaaniga iga emise kohta, et aktiveerida ja toetada kohalikku seakasvatust. Eesmärk on tuua hinnad konkurentsi ja tootmise kasvu tulemusena alla. Seakasvatus on vaid üks, ent suurepärane näide Hiina hüppeliselt kasvavast toiduainetööstusest.

Mure toiduohutuse pärast

Tarbimiskasvu kõrval on buum ka tootmissektoris, mis toob endaga kaasa mitmeid ebameeldivaid tagajärgi. Hiina valitsuse viimases viisaastakuplaanis oli suurimaks eesmärgiks aktiveerida ja propageerida toiduainetööstust. Praegu on mahuplaane ületanud eesmärk toota eelkõige paremat, kvaliteetsemat ning ohutumat toitu. Toiduohutus on kasvanud Hiinas üheks suurimaks probleemküsimuseks.
Vaid ainuüksi 2010. aastal on riikliku toiduohutuse komisjoni (inglise keeles State Council Food Safety Commission) raporti põhjal avastatud ja lahendamisel 130 000 toiduohutuse rikkumise juhtu üle Hiina, mis tõi kaasa enam kui 100 000 toiduaineid tootva või töötleva asutuse sulgemise. Väga kriitiline etapp on ka nn viimane miil ehk toidukauba teekond ja hoiutingimused vahetult enne lõpptarbijale suunatud poodidesse jõudmist. Paljudel tuntud jaotusettevõtetel ja supermarketikettidel on toiduainete veo- ja hoiutingimused alla keskpärast taset.

Petturite püüdmine

Toidutootmise pettustest tulenevalt planeerib Hiina valitsus hakata maksma kopsakat vaevatasu inimestele, kes teatavad toiduseaduste rikkumisest. Preemiat makstakse info eest, mis puudutab ebaseaduslike lisaainete kasutamist loomakasvatuses, toiduainetööstuses, põllumajanduslikus tootmises või taimekasvatuses või annab teada haigustesse surnud loomade liha kasutamise juhtudest toiduainetööstuses. Riiklik meedia teatas avalikult, et valitsusasutused püüavad teha kõik, mis võimalik, et puhastada toiduainetööstus turvalisusega seotud probleemidest. Valitsus on valmis asutama raha eraldamiseks spetsiaalsed toiduohutuse fondid. Paralleelselt töötatakse välja karmi karistussüsteemi. 2011. aasta juulikuu viimastel päevadel arutas Hiina kohus juhtumit, milles viit inimest süüdistatakse ohtlike kemikaalidega saastatud sealiha töötlemises ja müümises.
Üheks võimalikuks karistuseks on surmanuhtlus. Karistada plaanitakse nii toidualase valeinformatsiooni jagajaid kui ka hõlptulu teenijaid.

Hiina mõju maailmale

Ettevõtte Rabobank’s Food & Agribusiness Research and Advisory (FAR) uusimast raportist selgub, et tähelepanu on pälvinud Hiina astmeliselt kasvavad investeeringud Lõuna-Ameerika, eriti Brasiilia ja Argentina põllumajandusse, millega Hiina püüab turvalisemaks muuta siseriiklikku põllumajandustoodetega varustamist. Eriti olulised on teravilja ja õliseemne tootmise lisavõimsused. Mastaapsed kokkulepped sojaubade tootmiseks vajaliku maa ja veevarude kohta Lõuna-Ameerikas on sõlmitud turvamaks Hiina toiduainetööstuse vajadusi.
Hiina ostab jõuliselt ja eri hajusettevõtete kaudu kokku toiduaineid tootvaid või toiduainetööstuseks sobivaid maid, varasid ning ettevõtteid Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas. Ostetakse ka õige mitmed Uus-Meremaa piimafarmid. Delegatsioonid Hiinast on käinud tutvumas ka põllumajandusalaste võimalustega Eestis. Seejuures väärib esile tõstmist investeeringute juhtimine teistesse riikidesse. Hiina sisenemisskeem on liisimine ja erikokkulepped. Seadusega keelustatud otsene maaost on muutnud Hiina investorite tegevusmudelit. Kokkulepped sõlmitakse kui investeeringud infrastruktuuri arendamisse, mille eest saadakse saagikoristusõigus. Erikokkuleppeid sõlmitakse meelsamini kui otseseid põllumaa ostu-müügi kokkuleppeid.

Eesti võimalused Hiinas

Kahtlemata on üle miljardilise elanikkonnaga Hiina turg atraktiivseks sihtturuks ka Eesti tootjatele. Näiteks alkoholitootja Liviko on kanda kinnitanud Jaapani turul. Ettevõtte esindajad ei varja, et huvi ja plaan on ka Hiina turule siseneda ning selleks on esimesed sammud juba tehtud. Küll aga tõdevad nad, et praegu on veel liiga vara rääkida konkreetsetest tulemustest.
Tallegg Eesti äridirektor Margus Venelaine ütleb, et ettevõte ekspordib Hongkongi ning Taisse. Eksporti Aasiasse koordineerib aga emaettevõte HKScan Soomes. Mandri-Hiinasse müük sõltub veterinaarsete tunnustuste saavutamisest maade vahel ja siin kiireid arenguid pole. Aasiasse eksporditakse kanajalgu. Need on tooted, mis Eesti tarbijale just isuäratavana ei kõla, kuid Aasias peetakse neist lugu kui delikatessidest. Samuti ekspordib Tallegg Eesti Aasiasse linnutiibu.
Kuigi Hiina puhul on tegu suure turuga toiduainetöösturitele, siis mitmed nüansid muudavad äri alustamise sinna siiski keerukaks ning investeeringuteohtraks. Küll aga on Eesti tootjatel olemas suurepärane konkurentsieelis – kõrge kvaliteediga tooted, mis on toiduskandaalidest räsitud Hiinas enam kui oodatud. 

Tõestisündinud lugusid Hiinast

Vähemalt kaheksa last surid ning 300 000 last haigestusid 2008. aastal pärast pulbrist toodetud piima joomist, mis oli segatud melamiiniga. See on rohkelt lämmastikku sisaldav odav tööstuskemikaal ja ühtlasi keemiatööstuse jääkprodukt, mis kujutab endast polümeriseerunud sinihapet. Melamiini kasutatakse plasti-, väetise- ja pinnakattetööstuses.
Kemikaali oli piima lisatud eesmärgiga lollitada inspektoreid ja saavutada toote kontrolliks läbi viidavates katsetes paremaid tulemusi valgusisalduse poolest.
Selle aasta alguses leiti illegaalset ja väga mürgist ainet Clenbuteroli sealihatoodetest, mis olid toodetud riigi ühes suuremas sealihatöötlemise ettevõttes.
Üks Shanghai ettevõte lisas kuklitele mürgiseid värvaineid, et pagaritooted näeks rohkem maisijahukuklite moodi välja.
Värvi lisati ka riisijahutoodetele, mis pidid välja nägema kui tumeda riisi jahust kuklid, sest seeläbi on neid võimalik müüa kallimalt kui valgeid kukleid.

Merike Mätas ja Piret Potisepp osalesid Hiina pealinnas Euroopa Liidu – Hiina majandusjuhtide vahetus- ja koolitusprogrammis 2010.–2011. aastal.
Loo koostamisel kasutati Thomson Reutersi, English.news.cn-i, The Financial Timesi, The Wall Street Journali, Xinhua News Agency, Arden Grange’i ja PR Newswire’i materjale.