Põhimõtteline vaidlus tulemas: Harjumaa üle 19 miljoni eurone bussihange vaidlustati kohtus

 (21)
Tasuta ühistransport pani tembutama
Põhimõtteline vaidlus tulemas: Harjumaa üle 19 miljoni eurone bussihange vaidlustati kohtus
Foto: Sven Arbet

Harjumaa Ühistranspordikeskus soovis läbi viia hanget, mille tingimused ajasid ühel huvitatul, AS Samatil, harja punaseks. Olukorra muutis segasemaks muuseas ka peagi saabuv tasuta ühistranspordi aeg. Osad Samati pretensioonid said juba riigihangete vaidluskomisjonis lahendatud, siiski nõuab firma riigihanke tühistamist ja pöördus kohtusse. Miks?

31. detsembril 2018 lõppeb Harjumaa põhja suuna bussihange AS Temptransiga. Uus hange kuulutati välja aasta alguses. Üks huviline ehk AS Samat, kel on teenindada juba lõuna suund, vaidlustas hanke juba enne selle kulminatsiooni. Hanke eeldatav maksumus on ligi 19,24 miljonit eurot. Kestvus 8 aastat. Ehkki mõned vaidlusalused teemad lahendati juba eos, pöördus Samat siiski kohtusse ning Tallinna halduskohus võttiski kaasuse menetlusse.

„Samati soov on osaleda õiguspärasel hankel ja teha seal parim pakkumine. Hetkel on hankija pakkumuste tähtaega edasi lükanud kuni 10. aprillini, aga selleks ajaks ei jõua kohtuasi jõustunud lahendini. Seetõttu oleme taotlenud kohtult ka riigihanke peatamist," kommenteeris Samat AS-i esindaja Fort advokaadibüroo vandeadvokaat Jaana Nõgisto.

Vaidlus on kohati väga detailne, kuid on ka väga põhimõttelisi ja olulisi küsimus, mida selgeks vaielda soovitakse. Riigihangete vaidlustuskomisjon rahuldas juba eos kaks olulist punkti, millest esimene on eriti kurioosne:

Seotud lood:

Nimelt kehtestas Harjumaa Ühistranspordikeskus (HÜTK) riigihankes tingimuse, et tellijal on mistahes ajal võimalik vedaja nõusolekuta oluliselt muuta hangitavat veomahtu, seda oma äranägemise järgi 50% suurendades või vähendades. Kusjuures liinikilomeetri maksumus sellisel juhul muutmisele ei kuulumuks - kõik täiendavad kuluriskid jääksid vedajale. Seda on HÜTK põhjendanud eelkõige tasuta ühistranspordi võimaliku tulekuga.

Riik ei tea ise, kuidas tasuta ühistransport veomahtudele mõjub, kuid kõik riskid sooviti jätta vedaja kanda. Vako leidis, et riigihanke eseme taoline määratlemata jätmine pole seadusega kooskõlas. HÜTK Vako otsust ei vaidlustanud, aga sarnane vaidlus on veel üleval Pärnu Ühistranspordikeskusega," kirjeldas Nõgisto.

Vako pani käe ette ka teisele olulisele punktile. Seadusega ei ole kooskõlas hankija soov sanktsioneerida lepingus nimetamata rikkumisi, samuti käsitleda vedajapoolse lepingurikkumisena iga vedaja kohta saabuvat kaebust (kaebuse põhjendust hindamata). Vako pidas liiga pikaks ka 90-päevast etteteatamistähtaega, kui vedaja soovib tellija rikkumiste tõttu lepingut üles öelda.

„Terve rida puudusi kõrvaldas HÜTK ka omal algatusel Vako otsust ära ootamata, kuid need olid pigem vähetähtsad," toob Nõgisto välja.

Miks minnakse kohtusse?

Ometi otsustas Samat pöörduda kohtusse. Vaidluskohti on jäänud mitu. Üks põhimõtteline neist puudutab Harjumaa Ühistranspordikeskuse soovi lükata määratlemata hulga liinide teenindamise algusaegu teadmata ajaks edasi. Ehk - pakkumuse tegemisel, lepingu sõlmimisel ja busside soetamisel ei oma vedaja ettekujutust, millal ta üldse liiniveoga alustada saab ja mis mahus. Samas logistilised plaanid (mis on ka pakutava hinna aluseks) toimivad sünergias - kui ühe liiniga ei saa alustada, siis teise liini teenindamise kulud kohe kasvavad.

"Mingit kompensatsioonimehhanismi hankija ette ei näe. See on tegelikult täpselt samasugune riigihanke eseme määratlematus nagu Vako pidas seadusvastaseks veomahtude olulise suurendamise ja vähendamise puhul," ütleb Nõgisto.

Teine teema puudutab otseselt bussijuhtide palku. Liinilepingud on pikad, aga nende kestel liinikilomeetri hinna korrigeerimine suisa valedel alustel. Avaliku liiniveo lepinguid sõlmitakse tavaliselt 8-10 aastaks, kuid selle aja jooksul teenuse osutamise kulud (kütus, bussijuhtide palgad) kasvavad väga oluliselt.

„Tasu korrigeerimine peab tagama lepingupoolte õiguste ja kohustuste tasakaalu säilimise. Hankija lubab lepingutasu korrigeerimist aga alles alates teisest lepingu täitmise aastast ning seda tarbijahinnaindeksi alusel. Probleem on aga selles, et vedaja hinnapakkumise aluseks olnud kulud kasvavad ka perioodil, kui lepingu täitmine veel alanud ei ole, näiteks käivad vaidlused selle üle, kes on hanke võitja, kui ka lepingu esimesel aastal," selgitab Nõgisto.

Veel põhimõttelisem on aga see, et miks üldse THI siin oluline on. Selle arvestamise sisendiks on põhiliselt kaubagrupid, mis ei puutu veoteenuse osutamisel üldse asjasse (toit, jook, riietus, elusase, majapidamine, vaba aeg jne). Veoteenuse kuluartiklid on valdavas osas bussijuhtide palgad ja kütus (kokku u 70% ulatuses), lisaks busside amortisatsioon, intressikulud ja muud tegevuskulud.

„THI on ebaadekvaatne näitaja veoteenuse maksumuse indekseerimisel ja meie andmed ütlevad, et THI ei kompenseeri ligilähedaseltki bussijuhtide palgatõusu ja kütusekulu suurenemist," ütles Nõgisto.

Lisaks on vaidluse all on ka terve rida hankelepingu tingimusi, mis on vedajaid ebamõistlikult kahjustavad nagu ebaproportsionaalselt suured ja määratlemata suurusega leppetrahvid, kõiksugu asjaolude, muuhulgas hankija vajaduste, muutumisest tulenevate kuluriskide kandmine vedaja poolt, vedajale tasu maksmine alles teenuse osutamise kuule järgneva kuu viimasel päeval (vedaja krediteerib tellijat kahe kuu vältel) jne.

Harjumaa Ühistranspordikeskuse MTÜ tegevdirektor Vello Jõgisoo kommenteeris kaasust Ärilehele nii:

„Jah, meil on vaie Samatiga. Kahjuks ei ole meil võimalik vaide üle toimuvat avalikustada enne selle lahendamist."

Põhja suund puudutab täna vaid kolme liini:

100 Tallinn-Laagna-Kallavere;

101 Tallinn-Iru-Kallavere;

114 Tallinn-Haabneeme-Rohuneeme.

Kes teenindavad mis piirkondi:

Põhja suund - Temptrans AS (31.12.2018)

Lõuna suund - Samat AS (12.01.2021)

Ida suund - ATKO Liinid OÜ (31.12.2018)

Lääne suund - ATKO Liinid OÜ (13.04.2021)

Edela suund - AS Hansabuss (13.09.2022) (Samat ASi emafirma)