Põhja- ja Baltimaade börsid teevad muule Euroopale armutult ära

 (8)
Põhja- ja Baltimaade börsid teevad muule Euroopale armutult ära
Humana juht Rasmus Nerman lööb ettevõtte Stockholmi börsile saabumise märgiks börsikella.nasdaqomxnordic.com

Nasdaq Nordic & Baltic ehk Põhja- ja Baltimaade börsid on tänavu Euroopas suutnud börsile meelitada rohkem uusi tulnukaid kui teised Euroopa konkurendid.

Jaanuarist septembrini tegi Põhja- ja Baltimaades esmaemissiooni (IPO) kokku 56 ettevõtet, vahendab Soome rahvusringhääling Yle. Londoni börsil oli selle aja jooksul 48 IPOt, Madriidis 20, Euronextil (Amsterdam) 19 ja Varssavis 18, aga näiteks Frankfurdis vaid üheksa.

Suurima osa IPOdest annavad Stockholmi ja Helsingi börsid, aga ka Kopenhaagen. Stockholmi börs on Rootsi majanduse hea seisu tõttu tõeliselt kuum, iga kuu lisandub kas põhi- või siis alternatiivnimekirja mitu ettevõtet. Rootsis on näiteks börsile tulnud teiste hulgas ka Eestis tuttav ettevõte Humana. Kopenhaagenis aga tegi tänavu Euroopa mahult ühe suurima börsidebüüdi tuuleenergeetikafirma Dong; samuti saabus börsile Eestiski kaardimakseid vahendav Nets.

Ka Baltimaad on andnud edusse oma pisikese panuse. Tallinna börsil tegi aktsiate avaliku esmaemissiooni tänavu LHV, Vilniuses Klaipedos Nafta ja Riias HansaMatrix.

Siiski ei ole veel põhjust kõnelda IPO-mullist, vahendas Yle. Sajandivahetuse IT-buumi ajal lisandus Helsingi börsile kahe aastaga 53 ettevõtet, ka teistel börssidel oli toona tõeline IPO palavik. Toonaste rekorditeni ilmselt nii pea ei küünita.

Peamised suurenenud börsilemineku põhjused on Rootsi majanduse hea seis, Soome majanduse alanud taastumine ning üleüldine odava kapitali küllus kõigil maailma turgudel. Ettevõtted tulevad börsile, et hankida laienemiseks soodsat kapitali, kuid mitte ainult. "Peamine põhjus börsil noteerimiseks oli lisada firmale usutavust ja tuntust klientide ja teiste sidusrühmade seas," ütles äsja Helsingi börsile tulnud IT-firma Vincit tegevjuht Tomi Pitkamäki Yle-le.