Põhja-Korea on Rootsile aastakümneid sadu miljoneid võlgu, sealhulgas tuhande Volvo eest

 (37)
Põhja-Korea on Rootsile aastakümneid sadu miljoneid võlgu, sealhulgas tuhande Volvo eest
Volvo 144 - selliseid autosid ostis Põhja-Korea Rootsist tuhat tükki ega maksnud nende eest öörigi. Paljud neist on ikka veel liikluses.volvocars.com

Pärast seda kui Soome ajakirjanik oli Põhja-Korea ametnikuga jutuks võtnud aastakümnete-taguse võla, arvutasid ka rootslased kokku, palju neil diktatuuririigilt raha saamata on. Selgus, et Põhja-Korea võlg Rootsi ees on 2,7 miljardit krooni ehk ligi 300 miljonit eurot, sisaldades muu hulgas ka siiani maksmata tuhande Volvo 144 ostuhinda.

"Jah, ma tunnen end süüdi," ütles Põhja-Korea välisministeeriumi osakonnajuhataja Pak Yun Sik Rootsi riigiringhäälingu SVT Aasia korrespondendile Susan Ritzénile Põhja-Korea pealinnas Pyongyangis.

SVT teatel on see esimene kord kui Põhja-Korea oma võlga Rootsi ees kommenteerib. Korea poolsaare diktatuuririik tellis 1974. aastal Rootsist tuhat Volvo 144 sõiduautot ning palju muid kaupu, kuid ei maksnud nende eest öörigi. Tänaseks ulatub Põhja-Korea võlg 2,7 miljardi Rootsi krooni ehk 300 miljoni euroni.

Praeguseks üle 40 aasta vanade Volvode enamik sõidab siiani Põhja-Koreas ringi. Lisaks Volvole osalesid 1974. aasta tellimuses veel Atlas Copco, Asea, Kockums, Alfa Laval jt eksportöörid.

"Esialgne nõue oli 600 miljonit krooni, kokku mitmelt firmalt, kellest Volvo on enimräägitud," ütles SVT-le Carina Kampe Rootsi ekspordi krediteerimise riiklikust komisjonist.

Kui Korea sõda 1953. aastal lõppes, nägid paljud Rootsi ettevõtted võimalust heaks äriks. Osalt just seepärast tunnustas Rootsi Põhja-Koread ühe esimese lääneriigina aastal 1973.

Seotud lood:

Põhja-Korea seadis Rootsiga sisse sõbralikud suhted ning tellis kaupu, kuid ei maksnud kunagi. Firmad, kelle ees põhjakorealased võlgu olid, sundisid valitsust lõpuks avama Pyongyangis saatkonna, märkis SVT. Kuid ka sellest polnud abi.

"Põhja-Korea ei maksa oma võlgu üle maailma," ütles Kampe SVT-le.

Kampe sõnul saadab ekspordikomitee kaks korda aastas Põhja-Koreale nõudekirja võla tasumiseks. "Enamasti ei saa me sellele üldse vastust," ütles ta.

Põhja-Korea välisministeeriumi Skandinaavia osakonna juht Pak Yun Sik põhjendas SVT-le võla tasumata jätmist raske majandusliku olukorraga. "Majandus on nüüd paremal järjel ja me tervitame koostööd Rootsiga mitmes valdkonnas," ütles Pak.

Küsimusele, kas Rootsi saab lõpuks oma raha tagasi, vastas Pak: "Ma arvan, et kui meil oleks lähem koostöö majanduse ja kultuuri valdkonnas, oleksime võimelised probleeme tulevikus lahendama."