Põhja-Korea on Soomele 40 aastat paberimasinate eest võlgu - ja on nüüd valmis sellest rääkima

Põhja-Korea ostis Soomest 1970ndatel paberitööstuse masinaid ning jäi selle eest miljoneid eurosid võlgu. Nüüd, 40 aastat hiljem, on põhjakorealased valmis võla teemal soomlastega läbi rääkima.

Soome oli üks esimesi lääneriike, kes sõlmis Korea Rahvademokraatliku Vabariigi ehk Põhja-Koreaga diplomaatilised suhted aastal 1973. Toonasesse aega jääb ka tehing, millega põhjakorealased ostsid Soomest paberivalmistusliini ja muidu tööstusseadmeid. Samal ajal osteti näiteks ka Rootsist tuhat Volvo 144 sõiduautot.

Mõlema diili ühine joon on, et nende eest ei ole põhjakorealased kunagi maksnud. Soome riik sai praeguses vääringus 26 miljonit eurot ja ettevõtted kuus miljonit eurot vastu pükse. Soome rahvusringhäälingu Yle teatel on Soome väliskaubandusbilanss Põhja-Koreaga nullis, mis tähendab, et kunagise tehingu eest enam raha saada ei loodeta.

Põhja-Korea välisministeeriumi kõrge ametnik kinnitas ent nüüd riiki külastavale Yle korrespondendile antud intervjuus, et võlg on põhjakorealastel meeles. "Ma olen kindel, et suudame läbirääkimistel jõuda kokkuleppeni," ütles Põhja-Korea välisministeeriumi Põhja-Euroopa osakonna juht Pak Yun Sik intervjuus Yle-le.

Pak põhjendab pikalt võlgu jäämist raskete aegadega, mis olid tema sõnul Põhja-Koreas mitte ainult 1970ndatel, vaid ka järgnevatel kümnenditel.

Soome eksport mullu Põhja-Koreasse oli 1500 eurot ja import neli korda rohkem, ehk 6000 eurot. Kaubandus Soome ja Põhja-Korea vahel on niisiis olematu, seda ennekõike sanktsioonide tõttu, mis lasuvad Korea poolsaare diktatuuril selle tuumaambitsioonide pärast. Kolm aastat tagasi ostis Põhja-Korea aga Soomest 8,5 miljoni euro sadamates või tööstuses kasutatavaid portaalkraanasid.