Põhjalik ja karm hinnang: ühing toob välja, kui palju kütuse aktsiisitõus meie elu mõjutama hakkab
Riik kaotaks kuni 20% aktsiisitulus kuna kütuseaktsiisi laekumine väheneb seose tankimistega naaberriikides. Kõik tarbijad kaotavad kuna transpordikulud suurenevad, siis tegelikult kallinevad kõik kaubad ja teenused ning kasvab inflatsioon. Kütusemüüjad kaotavad käibes ja turg usaldusväärsuses.
2020. aastaks jõuame olukorrani, kus lisaks Soomes tööl käimisele hakatakse seal ka autot tankima, kuna Eestis müügil olev kütus muutub piirkonnas kõige kallimaks.
Vaade kehtivatele aktsiisitasudele aastal 2020, kui realiseerub valitsuse praegune kava:
Aktsiisimaksud peavad naaberriikidega olema tasakaalus ning need saavad tõusta vaid proportsioonis teiste riikidega.
Täna on Eestis kehtivad aktsiisid naaberriikidega tasakaalus ning need saavad tõusta vaid proportsioonis teiste riikidega. Kui järgmisest aastast plaanitakse mootoribensiini aktsiisitasu Eestis tõsta 10% ja diislikütusel 14% ja järgmistel aastatel 10%, siis kasvab aktsiisimaksu erinevus juba järgmisel aastal võrreldes Leeduga 36%-le ja Lätiga 30%-le. Rahalises vääringus tähendaks aktsiisimäära tõstmine koos käibemaksu lisandumisega mootoribensiini osas 4-5 sendist vahe liitri kohta võrreldes lõunanaabritega ja diislikütuse osas kasvaks vahe 13-15 sendini, mis oleks isegi suurem vahe kui eksisteeris Leedu ja Poola vahel 2009. aastal.
Tabelite suuremalt vaatamiseks kliki pildile: 
Seega esmane ja kohene mõju ilmneb juba järgmisel aastal, mil plaanitakse diislikütuse aktsiis kergitada 14 protsenti. Juba täna on meil diiselkütus Lätis müüdavas kallim, kuid hinnavahet on seni tasakaalustanud klientidele tehtud hinnapakkumised. Alates järgmisest aastast on üsna tõenäoline, et kogu Eestit läbiv transiit hakkab tankima Lätis. 2020-ndaks aastaks kasvab Läti ja Leeduga meie aktsiisimäär aga juba kahekordseks.
Meil on negatiivne näide Balti riikidest - Leedu valitsus tõstis aktsiisitasusid drastiliselt 2009. aasta 1.jaanuarist, aga oli sunnitud diislikütuse aktsiisitõusu tagasi pöörama enne aasta möödumist, sest naaberriikidest kõrgem jaehind vähendas märkimisväärselt tarbimist. 2009. aastal kukkus Leedus diislikütuse tarbimine võrreldes eelneva aastaga ca 20%, mis tähendas ka 20% väiksemat aktsiisilaekumist. Enamus sellest mahu langusest oli hinnanguliselt tingitud kõrgemast aktsiismäärast võrreldes naaberriikide, eelkõige Poolaga.
Lisaks tankimistele lähivälismaal elavdab aktsiisitõus ka musta turgu, mis viimastel aastatel tänu riigi sihikindlatele tegevustele on vähenenud. Maksutõusuga lisandub alati neid, kes proovivad maksudest eemale hiilida.
Aktsiistõusul on otsene mõju kaupade ja teenuste kallinemisele seal hulga kõige enam suurenevad kulutused lastega peredes ja maal elevatele inimestele.
Algne plaan näeb järgmiseks aastaks ette aktsiisimaksu tõstmise mootoribensiini liitri kohta 4,23 senti, millele lisandub käibemaks seega kütuse jaehind tõuseb 5 senti liitri kohta. 2020. aastaks lisandub kava järgi praegusele aktsiisimaksu tasemele 25,8 senti, mis tähendab 31 sendi võrra kallimat jaehinda. Praegusest kütuse maailmaturu hinna tasemest ja kehtivast jaehinnast lähtuvalt tõuseks kütuse hind viie aasta jooksul 26% ning maksude osakaal jaehinnas kerkiks 62,5% tasemele. Seega 60 liitrine kütusepaak oleks ainuüksi kasvanud maksude tõttu viie aasta pärast vähemalt 18 eurot kallim.
Mis tava tarbijat puutub, siis meie kogemus näitab, et kütusehind tankimisvajadust väga oluliselt ei mõjuta, vajalikud sõidud tuleb ära teha. Seega aktsiisitõusu maksavad kinni oma igapäevaseid sõite tegevad pered, eriti lastega pered ja maal elavad inimesed, kelle kütusetarbimine on üldjuhul suurem . Seega sihtrühmad kellele poliitikud on lubanud pöörata positiivset tähelepanu.
Eesti Õliühingu ettepanekul tuleks paika panna pikaajaline aktsiisipoliitika, mis muuhulgas tähendab erinevate kütuseliike maksustamist vastavalt nende energiasisaldusele ja otstarbele.
Eesti Õliühingu hinnangul tuleks poliitikutel kaasata spetsialiste nii avalikust sektorist kui ministeeriumitest, et selgitada välja aktsiisitõusu mõju ning paika panna pikaajaline aktsiisipoliitika.
Tagamaks erinevate energiakandjate (naftatooted, maagaas, autogaas (LPG), põlevkiviõli, elekter jt.) ausa ja võrdseid tingimusi võimaldava konkurentsi, tuleks kõiki kütuseliike käsitleda komplekselt. Eesti Õliühingu ettepanekul tuleks erinevaid kütuseliike maksustada vastavalt nende energiasisaldusele ja otstarbele.
Sealjuures tuleb diislikütuse aktsiisi tõstmises olla äärmiselt ettevaatlik, kuna juba täna on diislikütus maksustatud kõrgemalt kui mõned teised kütuseliigid ning naaberriikides müüdav diislikütus.
Kokkuvõtvalt näevad Eesti suuremaid kütusemüüjaid ühendav Eesti Õliühing planeeritud aktsiisitasude tõusus mitmeid riske ning negatiivseid stsenaariume, mis mõjutavad negatiivselt siseriiklikku tarbimist, maksutulu ja perede toimetulekut.
Eestis tarbimisse suunatud mootorikütuste maht kindlasti väheneb ning oodatav maksutulu kasv jääb märkimisväärselt alla aktsiisimäärade tõusust oodatava tulemi.
