PÕHJALIK ÜLEVAADE | Valitsus pani paika lisaeelarvega seotud kriisiabi summade jaotuse: kes kullatakse üle, kes saab vaid näpuotsa täis?

 (64)
Raha jagamine
Raha jagamineFoto: Ester Vaitmaa

Valitsuse liikmed kiitsid eilsel kabinetinõupidamisel põhimõtteliselt heaks riigi 2020. aasta lisaeelarvega seotud meetmed. Arutuse all olid lisaeelarvega ettenähtud raha jaotuse põhimõtted, sihtrühmad, meetmete ulatus ja üldisem kord.

"Valitsuse põhimõttelise toetuse saanud meetmete eesmärk on leevendada majandusšokki ning toetada meie tööinimesi, ettevõtjaid ja majandussektoreid igas ettevõtlusvaldkonnas, nende suurusest sõltumata. Riigi kriisimeetmed on suunatud sellele, et me väljuksime praegusest majanduslangusest võimalikult väheste kahjudega ja nii kiiresti kui võimalik," ütles peaminister Jüri Ratas.

Heakskiidetud toetusmeetmete rakendamiseks on täiendavalt vaja vastu võtta valdkondade kaupa ministrite määrused, mis näevad täpsemalt ette rahajaotuse korralduse. Riigi 2020. aasta lisaeelarve seaduse kohaselt tuleb ministrite määrused enne vastuvõtmist heaks kiita valitsuse istungil, mis on plaanis esmaspäeval.

Valitsuse liikmed kiitsid põhimõtteliselt heaks:

1. Haridus- ja noortevaldkonnale suunatud toetused

Eesmärk on toetada haridus- ja noortevaldkonnas tegutsevaid eraüldhariduskoole, eranoorsootööd ja -huviharidust, eralasteaedasid ja eralastehoidusid. Lisaks toetatakse keskkonnahariduskeskuseid.

Sihtrühm: eralasteasutused ja -koolid, -huvikoolid ja erahuvihariduse pakkujad; keskkonnahariduskeskused.

Seotud lood:

Toetuse kogumaht: 15 miljonit eurot ning lisaks 150 000 eurot keskkonnahariduskeskustele

2. Kultuuri- ja spordivaldkonnale suunatud toetused

Eesmärk on valdkondlike organisatsioonide jätkusuutlikkuse nimel osaliselt kompenseerida ära jäänud sündmuste ning organisatsioonide tegevuse katkemisega kaasnenud juba tehtud kulusid ja möödapääsmatuid püsikulusid.

Sihtrühm: kultuuri- ja spordivaldkonnas tegutsevad riiklikud, munitsipaal- ja erasektori asutused ning organisatsioonid, näiteks loomeliidud, teatrid, muuseumid, näitusasutused. Samuti kultuuri, loomingu ja spordiga professionaalselt tegelevad inimesed nagu vabakutselised loovisikud, laulu- ja tantsupeo kollektiivide juhendajad, treenerid jne.

Toetuse kogumaht: 25 miljonit eurot

3. Maamajandussektorile suunatud toetused

Eesmärk on leevendada maaettevõtete ootamatut likviidsusnappust laenude ja laenukäenduste abil. Põllumajandusmaa kapitalirendiga soovitakse parandada põllumaa omanike ligipääsu täiendavatele rahalistele vahenditele ning see meede jääb püsima ka pärast kriisi.

Põllumajandustootja asendamise toetuse eelarvet suurendatakse 0,5 miljoni võrra, et tagada lisaks loomakasvatajatele ka taimekasvatajatele asendusteenuse pakkumine COVID-19 tingimustes töölt eemalejäämise tõttu. Eesmärk on tagada toidu tootmise jätkumine ja seeläbi Eestis toiduvarustuskindlus.

Sihtrühm: bio- ja maamajandusettevõtted sõltuvalt meetmetest. Näiteks: põllumajanduse esmatootjad, põllumajandustoodete töötlejad ja/või turustajad; kalanduses, toiduainetööstuses, maamajanduses (sh majutuses ja toitlustuses ehk maaturismis) tegelevad ettevõtjad; hoiu-laenuühistud, kes kuuluvad Eesti Hoiu-Laenuühistute Liitu; nimetatud valdkondade sihtasutused ja mittetulundusühingud. Põllumajandustootja asendamise toetus on suunatud taime- ja loomakasvatajatele.

Toetusmeetmete kogumaht: 200,5 miljonit eurot

4. Majandusmeetmed

4.1. Kriisist enim kannatada saanud ettevõtjatele suunatud toetusmeetmete pakett

Eesmärk on toetada turismisektori ettevõtjaid ning mikro- ja väikeettevõtjaid, et leevendada ettevõtjate majanduslikke raskusi ning tõsta nende võimekust kriisist kiiremini väljuda.

Toetuse kogumaht: 35 miljonit eurot, mida hakatakse rakendama läbi EASi. Toetussummad jagunevad järgnevalt:

· 25 miljonit eurot majutus-, toitlustus- ja reisiettevõtjatele, turismiatraktsioonidele ning turismiteenuste pakkujatele, kes pakuvad külastajatele elamusteenuseid loodusturismis, kultuuriturismis või aktiivse puhkuse teenuseid.

· 10 miljonit eurot mikro- ja väikeettevõtjatele, kes vajavad riigipoolset tuge oma äri vastavalt kriisimõjutustele ümber kujundada ning kriisist tulenevaid uusi võimalusi realiseerida.​

​4.2. Elamumajanduse valdkonna meetmed

Eesmärk on leevendada kriisi mõju ehitussektorile, et olukord ehitusturul saaks hakata stabiliseeruma. Ehitussektor on oluline ja suure tööhõivega majandusvedur, mis aitab ka teisi sektoreid mõõnast välja, mistõttu peab töö ehitusobjektidel esimesel võimalusel taastuma.

Sihtrühm: otsene sihtrühm on korteriühistud, väikeelamute omanikud ja kohalikud omavalitsused, kelle tellimuste kaudu läheb raha ehitusfirmadele, ehituskonsultatsiooniettevõtetele, logistikafirmadele, ehitusmaterjalide tootjatele ja teistele ehitusega seotud ettevõtetele

Meetme kogumaht: 105 miljonit eurot, mida hakatakse rakendama SA KredExi kaudu. Summa jaguneb järgnevalt:

· 73 miljonit korterelamute ja väikeelamute rekonstrueerimistoetuseks

· 22 miljonit korterelamu rekonstrueerimise regionaallaenuks

· 5 miljonit lammutustoetuseks

· 5 miljonit eluasemekäenduste pakkumiseks.

4.3. COVID-19 toetusmeede riigiosaluste omandamiseks

Eesmärk on pakkuda majanduslikku kahju kannatanud ettevõtetele tuge, andes kriisiperioodist väljumiseks vajalikku lisakapitali ning võimaldades hiljem ettevõtetel osalused tagasi osta.

Sihtrühm: riigile olulist majanduslikku mõju omavad ettevõtted, suurimad tööjõumakse maksvad eksportijad

Meetme kogumaht: 300 miljonit eurot. Toetuse saaja otsustab valitsus iga kord eraldi.

Täiendavalt on majanduse turgutamiseks ette nähtud ka Kredexi ettevõtluslaenud ja laenukäendused.

4.4. Viimane miil

Eesmärk on toetada sideettevõtjaid kestliku sidevõrgu rajamisel. Samuti on ette nähtud lõpptarbija toetus kiire internetiga liitumisel. Meetme rakendamiseks mõeldud ministri määrus on plaanitud välja töötada juunis.

Sihtrühm: toetust saab ettevõte, kes rajab ja hiljem opereerib rajatavat juurdepääsuvõrku alal, kus täna kiiret internetti ei ole ning ei tuleks lähima kolme aasta jooksul. Lõpptarbija toetust saavad ettevõtted või inimesed, kes ühinevad uue taristuga.

Meetme kogumaht: 15 miljonit eurot

5. Kohalikele omavalitsustele suunatud toetused

5.1. KOV-ide tulubaasi stabiliseerimise toetus

Eesmärk on kompenseerida kriisi mõjul ära langenud tulusid kohalikele omavalitsustele ning hüvitada erakorralisi kulusid. Näiteks on vähenenud KOV-ide sissetulekud tulumaksust, oluliselt vähenenud lasteaedade kohatasude maksmine jne. Samas on tekkinud kulutused desinfitseerimis- ja isikukaitsevahendite soetamiseks ja suurenenud sotsiaalkulud.

Toetuse maht: 30 miljonit eurot

5.2. Kohalikele omavalitsustele eraldatav investeeringutoetus

Eesmärk on turgutada investeeringutega majanduslangust. Kohalik omavalitsus võib toetuse vahendeid kasutada uuteks investeeringuteks, remondikuludeks, lammutuskuludeks ja seonduvaks.

Toetuse maht: 70 miljonit eurot

5.3. Kohaliku teehoiu toetus

Eesmärk on leevendada majanduslanguse mõjusid ning parandada kohalikke teid.

Toetuse maht: 30 miljonit eurot

6. Usulistele ühendustele suunatud toetused

Eesmärk on toetada usulisi ühendusi, kelle tegevus on kriisi ajal tugevasti häiritud, kuid kes jätkavad inimestele nii hinge- kui sotsiaalabi osutamist. Eriolukorra piirangutest lähtuvalt on usuliste ühenduste tegevus ja omatulu teenimine oluliselt piiratud. Samal ajal on aga suurenenud inimeste pöördumine kirikute poole.

Sihtrühm: usulised ühendused

Toetuse maht: 2 miljonit eurot

Rahandusministeeriumi andmetel suurenevad riigieelarve kulud lisaeelarvega kokku 118 miljonit eurot, investeeringud 10 miljonit eurot ning finantseerimistehingud 2,12 miljardit eurot. Pärast 2020. aasta lisaeelarve vastuvõtmist on 2020. aasta riigieelarve kulud kokku 11,83 miljardit eurot, investeeringud 0,42 miljardit eurot, tulud 10,2 miljardit eurot ning finantseerimistehingud 1,83 miljardit eurot. Lisaeelarve mõju riigieelarve kuludele on 513 miljonit eurot.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!
  • Nutitelefoni rakendus HOIA teavitab sind, kui oled olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga. Vaata lähemalt!