Põhjamaade suurpankasid ootavad ühinemised ja ülevõtmised
Financial Timesile antud intervjuus käis Citigroupi analüütik Ronit Ghose välja kandidaatide nimekirja, kuhu kuuluvad nii siinmail nišitegija rollis DnBNOR ja Marfin kui ka Eestis praegu esindamata Islandi pangad Landsbanki ja Kaupthing. Neist viimased kaks ei näi küll kuuluvat mõõtmete poolest Swedbankiga päris samasse kaalukategooriasse. Ent üpris väikese Marfini Dubaisse ulatuva omanikeringi võimalustes ei maksa kahelda.
On räägitud, et Swedbanki aktsia hinnataset vaadates näib turg pidavat Hansapanka väärtusetuks, kuigi selle tegevusnäitajatest erilisi probleeme ei paista. Šveitsi panga UBS analüütik Andreas Håkansson nimetas Financial Timesile antud intervjuus seda täiesti naeruväärseks. Maailma turuväärtuselt suurim pank Citigroup soovitas oma sügiseses analüüsis, et Swedbank peaks end osadeks jagama ja mõne tüki maha müüma. Rootsi panga juhtkond ei ole ilmselt seda nõu kuulda võtnud. Kas seda võiks teha aga mõni, kes Swedbanki üle võtab?
Just seda soovitabki Citigroupi analüütik Ronit Ghose. Tema sõnul kujutab Hansapank endast “atraktiivset vara, mille väärtus jääb tema oksjonihinnale kõvasti alla”. Ta usub, et Swedbank oleks hea sihtmärk ostjale, kelle strateegia on “osta ja tükeldada”.
DnBNOR ostab väiksemaid
Håkanssoni sõnul võiks Norra pank DnBNOR maksta Swedbanki eest 50% üle turuhinna ja tegemist oleks küllusliku, kuid mitte hullumeelse pakkumisega. DnBNOR-i tegevjuht Rune Bjerke on siiski kinnitanud, et Swedbank ei kuulu tema peamiste sihtmärkide sekka. Bjerke sõnul eelistab pank esialgu pigem väiksemate asutuste ülevõtmist.
Ka SEB aktsiahinda vaadates jääb mulje, nagu oleks panga Baltimaades tegutsemise väärtus nullilähedane. Kuna aga SEB aktsiad jagunevad kahte eri hääleõigusega klassi, saab Wallenbergide perekonna haldusettevõte Investor, kellele kuulub üle viiendiku pangast, blokeerida vaenulikud ülevõtmiskatsed. See muudab panga võimalikele kosilastele vähem atraktiivseks.
Nii räägitaksegi SEB-st pigem seoses Rootsi valitsuse kavaga erastada riigile kuuluv 19,9-protsendine osalus Nordeas. Oma huvi selle vastu on kinnitanud Investori juhatuse esimees Jakob Wallenberg.
Kuna SEB turuväärtus jääb Nordea omale pea poole võrra alla, ei õnnestu SEB-l tõenäoliselt täielikku ülevõtmispakkumist teha. Küll aga liiguvad jutud “võrdsete liitumisest”. Sel moel tekkiv asutus kannataks välja võrdluse isegi mõne Euroopa suurpangaga. Ka Nordea tegevjuht Christian Clausen on öelnud, et selline tehing oleks loomulikult mõttekas, kuid mitte mõne lähema aasta jooksul. Tema sõnul lükkab Nordea kava teenida oma kümnelt miljonilt olemasolevalt kliendilt rohkem tulu kaugemasse tulevikku vajaduse kellegagi liituda.
Nurjunud läbirääkimised
Hiljuti lipsas Rootsi majanduslehest Dagens Industri läbi uudis, et liitumisläbirääkimisi pidasid Nordea ja Handelsbanken. Nordea juhatusse kuuluv Soome kindlustuskontserni Sampo peadirektor Björn Wahlroos nentis siiski, et Handelsbankenis hiljuti toimunud juhtkonnavahetuse tõttu ei saa tehingust tõenäoliselt asja.
Rootsi valitsuse osaluse vastu võiks huvi tunda ka Itaalia pank UniCredit, kellel on samuti Eestis filiaal ja kes kuulduste järgi on varemgi Nordeat piielnud. Üle kümnendiku Nordeast kuulub Sampole, kes müüs paari aasta eest oma pangandusharu Danske Bankile. Sampo kinnitab, et osalus Nordeas on puhas finantsinvesteering. Järelikult võib arvata, et sobiva hinna puhul ei ole Sampol kahju sellest loobuda.
Iseasi on, millal Rootsi riigi osalus müüki läheb. Valitsus kavatses esialgu viia oma osalused kuues ettevõttes, sealhulgas Nordeas, turule hiljemalt 2010. aastaks. See plaan sündis aga enne mullu suvel alanud rahamaailma kriisi. Ühe Rootsi panga analüüsijuht ütles Financial Timesile, et turuolude muutumise tõttu on erastamisprotsess “põhimõtteliselt vastu seina jooksnud”. Erastamist juhtiv rahaturgude minister Mats Odell kommenteeris: “Me hindame ajastust ja hinda. On võimalik, et rämpseluasemelaenude kriis annab meie päevakavale tagasilööke.” Ta lisas, et praegused turuolud ei ole pankade müümiseks ideaalsed.
Ka analüütikud on juhtinud tähelepanu, et rahaturgude praegune suhtumine finantssektori aktsiatesse võib Põhjamaade pangandusturu konsolideerimise kergesti nurjata. Samal ajal on Skandinaavia pangad põhimõtteliselt vabad USA eluasemeturu halbade laenude taagast, nende aktsiahinnad on aga ikkagi kõvasti langenud. Nii mõnelgi võib selline kombinatsioon silmad põlema panna.
