“Mis abinõu see on? Kui vaatame firmasid, kes ebakvaliteetse kütusega vahele jäid, siis nende hulgas on näiteks Neste ja Statoil, kelle aktsiakapital ulatub miljarditesse,” sõnas Tammsaar teisipäeval Rahvaliidu pressikonverentsil.

Üldse on Tammsaare sõnul kummaline, et minister kavandab meetmeid alles ajakirjanduses ilmunud artiklite põhjal, kuigi iga autojuht teadis kütusesolkimisest juba ammu.

“Minister võiks oma autojuhtidega rääkida. Valitsusel võiks olla ka vanemad autod, mis 95 oktaanarvuga bensiiniga sõidavad, siis saavad teada tavaliste inimeste elu ja valu,” rääkis Tammsaar.

Rahvaliidu liige Janno Reiljan väitis, et kui majandusminister Mihkel Pärnoja käis vastavat problemaatikat riigikogu majanduskomisjonis selgitamas, siis ei saanud ta isegi aru mida räägib.

Majandusministeerium on valmistanud ebakvaliteetse kütusega võitlemiseks energiaseaduse muudatuse, millega soovib vähendada turuloaga kütusefirmade arvu ning karmistada kvaliteedinõuete rikkujate trahve.

Esimene muudatus käsitleb majandusminister Mihkel Pärnoja sõnul kütuseettevõtjale selliste nõuete sätestamist, mis teatud üleminekuaja jooksul peaks vähendama oluliselt turuluba omavate kütusefirmade arvu.

“See on osa- või aktsiakapitali miinimumnõue,” on Pärnoja öelnud. “Täpne Eestisse jäävate kütusefirmade ja importijate arv selgub pärast energiaseadusega rakendatavate nõuete täies mahus jõustumist ning osakapitali nõude jõudmist kümne miljoni kroonini.”

Pärnoja nõunik Maria Alajõe tõi minimaalse aktsiakapitali suurendamise ühe põhjendusena välja ebakvaliteetse kütuse põhjustatud varalise kahju hüvitamise.

“Täna vastutab piiratud vastutusega ettevõtja sisuliselt oma aktsia või osakapitali mahus, mis ei ole piisav katmaks võimalikke nõudeid,” lausus Alajõe.