Poliitikud tõdesid infotehnoloogia debatil tööjõu nappust

Neljapäeval pidasid viie erakonna esindajad Tallinnas Skype'i kontori ruumides debati teemal "Eesti infoühiskond 2020". Arutelu käigus kujunes keskseks küsimuseks, kuidas saavutada infotehnoloogia valdkonnas edu vaid 1,3-miljonise rahvaarvu juures.

Kohe debati alguses rõhutas sotsiaaldemokraat Ott Pärna valdkonna olulisust öeldes, et IT kirjaoskus on sama vajalik nagu korrutustabel. „Kui tahame IT läbi ühiskonda paremaks teha, siis kitsaskoht on IT oskustega inimeste olemasolu," leidis Pärna. Temaga nõustus Vabaerakonna peaministrikandidaat Artur Talvik: „Mina investeeriksin ajudesse ja see on põhiline."

Ka endise haridusministri Jaak Aaviksoo (IRL) sõnul on infotehnoloogia valdkonnas esimene probleem inimkapital, mille puudus on peamine takistus nii erasektorile kui riigisektorile. „Peaksime väliskompetentsile olema avatud nii, nagu on avatud see maja siin," rääkis Aaviksoo Skype'i kontoris. 

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe, reformierakondlase Kalle Pallingu hinnangul on rahvusvaheliste pädevate spetsialistide Eestisse toomiseks vajalik luua neile toimiv tugiteenuste süsteem. „Algab muidugi sellest, et lennuühendused pole meil piisavalt head. Aga vastata tuleb ka küsimustele, kus õpivad tema lapsed ja mida hakkab tegema pere teine pool," tõi Palling näiteid.

Keskerakonda esindanud Rene Toomse sõnul ei paneks nad kätt ette sellele, et välismaalt tuleksid Eestisse tippspetsialistid. „Inimeste puudus on probleem. Meil on vaja inimesi juurde IKT valdkonda."

Poliitikud olid ühel meelel selles, et Eesti haridussüsteem peaks enam soosima laste huvi reaalainete vastu. Valimiskandidaatide vestlusest sai välja lugeda, et kõik pidasid vajalikuks suurendada infotehnoloogia valdkonna haridusele suunatavaid ressursse. Endine haridusminister Aaviksoo oli selles kõige konkreetsem, pidades vajalikuks IT Akadeemia vahendite kolmekordistamist.

Ürituse kokkuvõttes ütles ITLi president Anneli Heinsoo, et erakondade programmides ja debatil esitatud mõtetes on hea näha palju ühist erasektori visiooniga. „Ootame peale valimisi uuelt valitsuselt konkreetseid tegusid ressursside suurendamiseks IKT hariduses. Ja kindlasti ka seda, et IT-kompetentsid leviksid kõikjale majanduses. Kui räägime välismaalaste siia meelitamisest, siis on vajalik astumine ühte sammu ülikoolidega, et seda kaudu inimesi siia tuua," märkis Heinsoo.

Poliitikute debati korraldas Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, mis ühendab valdkonna ettevõtteid ning arendab nende koostööd Eesti suundumisel infoühiskonda. Eesti IKT sektoris töötab ligi 20 000 inimest ja sektori käive on rohkem kui 3,6 miljardit eurot.