Orukase sõnul kasutavad Vene rahapesijad Eestis tegutsevaid panku sularaha väljavõtmiseks siinsete madalate valuutavahetustasude tõttu.

Kommenteerides Vene finantsjärelevalve väidet, et siinsed pangad aitavad rahapesule kaasa, ütles komissar, et raha tegeliku päritolu selgitamiseks peab Vene keskpank oma riigis jälgi ajama, aga mitte naabritele näpuga näitama.

"Meie pankades olevatele arvetele jõuab selline raha niinimetatud "odnodnevkadest" ehk firmadest, mis on rahapesu protsessis järjekorras kolmandad lülid, ainult konkreetseks arve vormistamiseks ning ühekordseks ülekandetehinguks loodud riiulifirmad, mis pärast tehingu toimumist kohe kaovad," selgitas Orukask.

Sel viisil on näiteks Eesti pankade arvetele üle kantud raha "puhtaks pestud" juba eelnevalt Venemaal ning siia on seda toimetatud vaid selleks, et sularahana välja võttes säästa valuutavahetuselt.

Maksu ja Tolliameti andmeil on tänavu esimese viie kuu jooksul deklareeritud riigist välja viimiseks üle 10 000 euro suuruseid sularaha summasid kokku 2,7 miljardi krooni väärtuses. Tegelikult riigist välja viidud sularaha hulk on keskkriminaalpolitsei arvestuse kohaselt aga kümme korda suurem.

Üleeile teatas Vene Föderaalse Finantsmonitooringu Ameti esindaja, et maksudest kõrvalehoidjad on alates selle aasta algusest kandnud Balti riikides tegutsevates pankades olevatele arvetele 295 miljardit rubla (104 miljardit krooni) Venemaalt pärit raha.

Finantsinspektsioon tõrjus Venemaa poolseid süüdistusi rahapesus ja kinnitas, et Eesti krediidiasutuste tegevus vastab rahapesu tõkestamist reguleerivate õigusaktide nõuetele. Finantsinspektsiooni andmetel on Eesti krediidiasutustes ligikaudu 2500 aktiivset madala maksumääraga piirkonnas ehk nn off-shore äriühingu kontot, millest ainult osade kontode tegelikeks kasusaajateks on Vene Föderatsiooni kodanikud.