Reedel teatas Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liit, et nende hinnangul sai mullu petta 25 000 kasutatud auto ostjat. Indrek Kulla sõnul, ei ole pigem mõistlik vaadata vaid madala läbisõidunumbri ja soodsa hinna kombinatsiooni, vaid tuleks hinnata auto seisukorda terviklikult. „Eriti kui ostetakse kallim sõiduk, tuleks müüjana pigem eelistada tuntud ettevõtet ja enne ostu võiks lasta auto üle vaadata margiesinduses.“

Kulla sõnul jõuab Põhja prefektuuri majanduskuritegude talituseni aastas mõni üksik avaldus, kus palutakse uurida kelmust või pettust seoses kasutatud auto ostuga. „Politsei jaoks muudab selliste juhtumite uurimise ressursimahukaks objektiivse tõestamise vajadus. Näiteks on keeruline varalise kahju tuvastamisel ära näidata, et kui palju täpselt muutus auto hind, juhul kui odomeetri näitu on väiksemaks keritud, kuna kasutatud auto väärtust muudavad väga paljud muud aspektid lisaks odomeetri näidule, selgitas Kulla.

„Samuti on politseil keeruline välja selgitada, kes konkreetselt keris odomeetrit või teadlikult varjas mingit olulist defekti, näiteks eelneva raske avarii tagajärgi - kas see oli müügimees, eelmine omanik või kasvõi üle-eelmine omanik kuskil välisriigis. Sellised aspektid teevad kasutatud autode müügiga seotud võimalike pettuste või kelmuste uurimise keeruliseks ja ressursimahukaks.“

Probleemi päevakajalisust ilmestab fakt, et Eesti autopark on vana ning lõviosa tehinguid toimub kasutatud autodega. Autoregistris arvel olevast ligi 600 000 sõiduautost on 383 000 ehk 63% üle kümne aasta vanad. Pettuste mahule hinnangu andmiselt toetus AMTEL oma liikmete antud tagasisidel. Arvestades, et Eestisse aastas toodud umbes 30 tuhandest kasutatud autost vähemalt pooled on vähendatud odomeetrinäiduga ning paljud neist ka peidetud avariilisusega. Lisades neile ka koduturul omanikku vahetanud autod, saabki aastas kokku vähemalt 25 000 kasutatud auto ostjat, kes on saanud vähem või rohkem petta.