Politsei kutsus jalgratturite seas esile signaalkellade ostupaanika
Eesti Päevalehe poolt üle vaadatud 11 jalgrattast vaid viiel oli signaalkell.
Maxima aga on ainuke kaubanduskett, mille poodidest saab praegu kindla peale jalgrattakella osta. „Kui politsei tegi juulikuus oma aktsiooni, siis kulutasime paar nädalat, et kellasid sisse osta,” ütles Maxima avalike suhete juht Erkki Erilaid. „Kui varem osteti kellasid kõikide meie poodide peale kokku kümmekond, siis nüüd ostetakse igast poest kümneid. Päevas läheb ära ligi tuhat kella.”
Ülejäänud kaubandusketid loevad olemasolevaid jalgrattakellasid ühe käe sõrmedel. Prisma saatis eile Rocca al Maresse 80 ja Kristiinesse 12 kella, millega ka varud lõppesid.
Rimi kellad jagunesid eile järgmiselt: üks kell oli järel Laagris ja Haaberstis, kaks Pärnus ja Rakveres ning kolm Narvas. Selveri kolmekümne viiest kauplusest müüakse jalgrattakellasid kaheksas.
Defineerimatu kell
Spetsialiseeritud rattakauplused nagu Hawaii Express ja Rademari Rattapood olid kelladest täiesti tühjad, lootes uue partii kätte saada alles paari-kolme nädala pärast. Levinuimate jalgrattakellade maksumus kauplustes on ühest kuni viie euroni.
Üks leidlik Eesti Päevalehe töötaja, kes on tulutult poodidest kella otsinud, riputas juhtraua külge nööriga vaskkellukese. Politsei, kes alles juuli alguses väljendas ilma signaalkellata jalgratturite suhtes leppimatust, pole aga suuteline määratlema, milline peab jalgrattakell olema. „Seaduse looja ei ole täpselt paika pannud, millistele detailsetele nõudmistele peab jalgratta signaalkell vastama,” ütles politsei pressiesindaja Ilmar Kahro. „Leiame, et mõistlik on ikkagi lähtuda sellest, kas ratta küljes olev seadeldis kannab eesmärki – hoiatada teisi liiklejaid võimaliku ohu tekkimise eest ning ära hoida õnnetusi.”
Liiklusseadus lubab helisignaali anda vaid ohu tekkimisel, endast märku andmiseks aga vaid väljaspool asulast. Kahro väitel pole aga kindel, et jalgratta signaalkell üldse seaduse mõttes helisignaali allikaks kvalifitseerub.
