Ehkki Eestis napib töökäsi, lüüakse välismaa spetsialistide ees pärast 1317. inimese saabumist uks kinni. Vähemalt nii tehti üle-eelmisel aastal, kui võõrtööjõu kvoot sai esimest korda täis. Eelmisel aastal sai see täis juba suvel ja tõstatus küsimus: kas tuleks kvooti suurendada või see hoopiski kaotada, sest praegune olukord ei aita tööjõupuudust leevendada, kirjutas tänane Eesti Päevaleht.

Liis Valk ütles, et hetkel on veel keeruline prognoosida, millal sisserände piirarv sel aastal täitub. "Arvestades, et eelmine aasta täitus see poole aasta pealt ja seni on pigem ilmingud, et vajadus välistööjõu järele kasvab, siis võib arvestada, et see aasta täitub see varem."

Eelmisel aastal tõusis välismaalaste töötamisega seotud rikkumiste arv 417-ni. Valki sõnul esineb eksimusi nii teadmatusest, kuid muret teeb teadlik reeglitest kõrvale hiilimine. "Peamiselt eksitakse kohustuse vastu registreerida välismaalase töötamine Eestis. Peatöövõtjad ja renditööjõu kasutajad peaksid oma koostööpartnerite valimisel samuti kriitilisemad olema ning kontrollima, kas nad on omapoolsed kohustused täitnud, mis puudutavad välistööjõu kasutamist. PPA teeb omalt poolt pingutusi selleks, et ennetada töötamisega seotud rikkumisi – korraldame ise ja koos teiste asutustega teavitusüritusi ning PPA migratsiooninõustajad on tööandjatele abiks," ütles ta.

"Asjaolu, et välistööjõu arv Eestis on kasvanud, tähendab meie jaoks seda, et tuleb ümber korraldada seniseid protsesse ja tõsta võimekust järelkontrolle läbi viia. Samuti tähendab see rohkem tööd ennetuse vaates, et tööandjad ja välismaalased oma õigustest ja kohustustes paremini teadlikud oleksid," ütles Valk.

Tema sõnul tuleks mõelda, kas tänane sisserände piirarvu süsteem ennast tegelikult õigustab. "Arvestades, et Eestis on välismaalastel võimalus töötada ka lühiajaliselt kui tööandja nende lühiajalise töötamise registreerib ja selleks ei ole mingit arvulist piirangut seatud ning ka seda, et suur osa sisserändest Eestisse tuleb piirarvu väliselt, siis tuleks küll mõelda, kas tänane sisserände piirarvu süsteem ennast tegelikult õigustab. Samas ei peaks see tähendama ka pelgalt arvu suurendamist või igasuguse piirangu kaotamist. Pigem tuleks leida lahendus, mis arvestab Eesti tööturu vajadusi ja oleks paindlikum," ütles Valk.