Põllumajandussaaduste import kasvas samal ajal 21,3 protsenti. Põllumajandussaaduste väliskaubandusbilansi defitsiit on vähenenud 217,9 miljoni krooni võrra ehk 14 protsenti.

Ekspordi kasv toimus põhiliselt hindade kasvu arvel, näitab põllumajandusministeeriumis valminud põllumajandusturu ülevaade.

Oluliselt on kasvanud Eesti põllumajanduse jaoks prioriteetse piimasektori toodangu eksport. Mullusega võrreldes on piimatoodete eksport esimesel poolaastal kasvanud 1,55 korda.

“Piimatoodete eksport on kasvanud eelkõige tänu sellele, et põllumajandusministeeriumi spetsialistid saavutasid kaubandusläbirääkimistel Euroopa Liiduga soodsad kvoodid,” ütles põllumajandusminister Ivari Padar.

Tublit tööd on Padari hinnangul teinud piimatöötlemisettevõtted, kes on saavutanud tunnustuse ja seega võimaluse toodangut Euroopa Liitu eksportida.

Näiteks juustu eksport Euroopa Liitu suurenes seitsmelt tonnilt möödunud aasta esimesel poolaastal 1195 tonnini tänavu samal perioodil. Sooduskvootide saamine võimaldas eksportida Euroopa Liitu ka hapukoort, rõõska koort ja kohupiima.

“Tänu sellele, et eksporditurg on oluliselt avardunud, on toorpiima kokkuostuhind Eestis püsinud tänavu stabiilsena ka suvisel perioodil,” märkis Padar.

Kokku eksportis Eesti piimatooteid tänavu jaanuaris-juunis 460,8 miljoni krooni eest. Üle viie korra kasvas piimapulbri eksport — 923,8 tonnilt esimesel poolaastal mullu 5190,6 tonnini tänavu. Suuremad sihtmaad Euroopa Liidu kõrval on Läti ja Leedu.

Põllumajandussaadusi eksportis Eesti enim Euroopa Liitu (26,8 protsenti), Lätti (16,4 protsenti) ja Leetu (10,2 protsenti). Ka toidukaupade impordis on endiselt ülekaalukalt esikohal Euroopa Liidust sisseveetav toodang (59,8 protsenti impordist).

Tänu soodsale maailmaturu konjunktuurile jätkub põllumajandussaaduste tootjahindade kiire kasv. Piima kokkuostuhind tõusis esimesel poolaastal mullusega võrreldes 21,1 protsenti, sealiha kokkuostuhind 26,6 protsenti ja veiseliha kokkuostuhind 37,1 protsenti.