Põllumeeste esindajad tahavad kütitud metsigade korjuste transpordiks ja hävitamiseks kaasata kaitseväge

Eesti Põllumeeste Keskliidu ja Eesti Põllumajandus-kaubanduskoja avalikus pöördumises Vabariigi valitsuse poole soovitakse võtta seoses Aafrika seakatkuga kasutusele erakorralised meetmed.

Jahimeeste organisatsioonidele tuleb riikliku tellimuse teel teha ülesandeks metssigade küttimine jahimeeste poolt kõige efektiivsemal viisil. Korjuste transport ja käitlemine ei tohiks jääda vaid jahimeeste ülesandeks, selleks võiks kaasata näiteks kaitseväge.

Kolmandas ehk kõige ohtlikumas tsoonis peetavate tervete sigade müügiks puudub võimalus, sest lihatöötlejatel ei ole majanduslikku huvi koguda liha, mis nõuab töötlemist 80 kraadi juures ja mida pole võimalik realiseerida. Kiiresti tuleks alustada eraladustamise protsessi. Kõik olemasolevad laopinnad tuleks kasutusele võtta ning lihatöötlejatele kompenseerida ladustamise kulud. Lisaks tuleks toidutööstustele kompenseerida ka need kulud, mis tekivad tooraine või toodangu hävitamisega, kui tagantjärele on laboriuuringu põhjal diagnoos pandud varem võetud proovide alusel juba töötlemisettevõttes olevale sealihale või sellest tehtud tootele. Samuti tuleks kompenseerida kulud, kui sõltuvalt episotoloogilisest olukorrast on tsoonide piire muudetud ning sellest sõltuvalt kuulub terve looma liha hävitamisele. Lihatööstustele kompensatsioonimehhanismi puudumise tõttu ei julge nad võtta sigu tapale isegi I ja II tsoonist. Seetõttu võivad sattuda kodusead ülemajutamise tõttu loodusesse, sest loomade arvu vähendamise loomulik protsess nõuab aega vähemalt 4 kuud (sigade tiinusaeg).

Tsoonide kehtestamise reeglid tuleks muuta läbipaistvamaks ning kõrgendatud bioohutusmeetmete täitmisel peaks farmidele kehtima mitte katkutsooni (III tsoon), vaid ohutsooni (II tsoon) reeglid. Üks kord nädalas võetud negatiivsete vereproovide puhul peaks kehtima II tsooni reeglid.

Kogu Baltikumi III tsooniks kuulutamine vajab kiiret poliitilist kokkulepet, kuid see ei pruugi tulla kiiresti. Praegune kõige teravam probleem, mis võib eskaleeruda katastroofiks, on see, et tervetele sigadele tehtud riiklike piirangute tõttu puudub igasugune väljund sigade realiseerimiseks, tootmisprotsessi ei ole aga võimalik väga lühikese aja jooksul peatada, see võib põhjustada seakasvatajatele pankrotiseisundi, kus lahenduseks viiakse sigalate võtmed vallamajadesse.