„Kurb on tunnistada, et kui julgesime oma murest rääkida ja ootasime valitsuselt vastutulekut, saime vastuseks kuriteokahtlustuse,“ sõnas Eesti maasikakasvatajate liidu juhatuse liige Elke Lillemets. Tema kinnitusel on maasikakasvatajatel maksu- ja tolliametiga pidev ning tõhus koostöö, sama loodavad nad ka valitsuselt.

„Võib-olla ei ole kõik maasikakasvatajad maksuameti töökorraldusega lõpuni kursis, kuid kaubanduslikele tootjatele on seadusekuulekas tegutsemine oluline. Kindlasti leidub ka selliseid elupõliseid maainimesi, kes on aastakümneid oma peenramaad harinud ja käivad turul oma hoole ja armastusega kasvatatud marju müümas, et mõnikümmend eurot pensionile lisa teenida,” märkis Lillemets, kinnitades, et enamikule maasikakasvatajatest on aus konkurents ja seepärast ka maksude maksmine siiski väga oluline.

Maasikakasvatajad ootamatu lausrünnaku all

„Põllumajanduskoda ümbrikupalga maksmist ei salli ning ei soovitada seda mitte ühelegi põllumajandussektori ettevõttele,“ lisas ka põllumajandus-kaubanduskoda juhatuse esimees Roomet Sõrmus. Samas peab ta arusaamatuks olukorda, kus organisatsioon on tänaseks jõudnud olukorda, kus peab oma liikmeid rahandusminister Martin Helme lausrünnaku ees kaitsma.

„ On kahetsusväärne, et kogu sektori maksukäitumine seatakse pealiskaudse info põhjal kahtluse alla. Kui rahandusminister soovis meid aga pelgalt maksukuulekusele üles kutsuda, nagu kõiki Eesti ettevõtjaid, siis sellega saame igal juhul nõustuda – peame ausat käitumist mõistlikuks ja õigeks,” rõhutas Sõrmus.

Tema sõnul on Eestis olemas selged reeglid ja nõuded, kus toimub nii kohalike kui välismaiste töötajate registreerimine ja kuidas toimub maksustamine. „Politsei- ja piirivalveamet ning maksu- ja tolliamet teevad oma tööd kohusetundlikult igal pool, ka maasikapõllul,” sõnas Sõrmus.

Eesti aiandusliidu tegevjuhi Raimond Strastini sõnul on kõik riigikogu ja valitsuse liikmed teretulnud nii talusid külastama kui maasikaid korjama, veendumaks nende korrektses maksukäitumises. „Juba paari nädala pärast on võimalik hooajatöödel kaasa lüüa kuni septembri keskpaigani,” sõnas Strastin.

Ta leiab, et ainult siis, kui Eesti juhid mõistavad riigi juurprobleeme, on võimalik neid lahendada. „Kõrghooaja tööpuudus põllumajanduses on valus mure, veel valusam hakkab siis, kui tööjõukriis jõuab pärale teistesse sektoritesse. Praegu toimuv maasikakasvatajate halvustamine on kohatu, mure on suur kogu põllumajanduses,” märkis aiandusliidu tegevjuht.

Elke Lillemets maasikasvatajate liidust märkis, et ainuüksi liidu liikmete hulka kuuluvad maasikakasvatajad registreerisid 2018. aasta teises kvartalis 537 töötajat ning 2019. aasta teises kvartalis 644 inimest.

„Maasikakasvatussektorisse ei kuulu aga vaid liidu liikmed. Sama suurusjärk või isegi rohkem on kasvatajaid, kes liitu ei kuulu. Sisuliselt räägime kogu sektori eest, sest meie poole on sama murega pöördunud paljud liiduvälised kasvatajad. Sellest tulenevalt on ka välistööjõu vajaduse suurusjärk umbes 1000 inimest,” rõhutas Lillemets.

Paneb maksuameti asja uurima

Rahandusminister Martin Helme viitas võimalikele maksukuritegudele maasikakasvatussektoris nii kolmapäevases ETV saates „Esimene stuudio” kui ka neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil.

Helme sõnas valitsuse pressikonverentsil, et on tekkinud huvitav fenomen – eestkõnelejad räägivad, kuidas maksvad töölistele korralikku Eesti keskmist palka, ent majandusaasta aruannetest nähtub, et tööjõumakse laekus varasemalt väga vähe.

„Kas need jutud tööjõuvajadusest ei vasta tõele või on tööjõudu kasutatud nii, et riigile pole makse makstud,” nentis Helme. Ta lisas, et kohtub uuel nädalal maksuameti juhtidega ning soovib, et hakataks korralikult ja põhjalikult uurima, kas tegu on tõsise maksukuriteoga. „See kohe mitte ei lähe,” oli tema põhjendus.