Ta leiab, et ainult siis, kui Eesti juhid mõistavad riigi juurprobleeme, on võimalik neid lahendada. „Kõrghooaja tööpuudus põllumajanduses on valus mure, veel valusam hakkab siis, kui tööjõukriis jõuab pärale teistesse sektoritesse. Praegu toimuv maasikakasvatajate halvustamine on kohatu, mure on suur kogu põllumajanduses,” märkis aiandusliidu tegevjuht.
Elke Lillemets maasikasvatajate liidust märkis, et ainuüksi liidu liikmete hulka kuuluvad maasikakasvatajad registreerisid 2018. aasta teises kvartalis 537 töötajat ning 2019. aasta teises kvartalis 644 inimest.
„Maasikakasvatussektorisse ei kuulu aga vaid liidu liikmed. Sama suurusjärk või isegi rohkem on kasvatajaid, kes liitu ei kuulu. Sisuliselt räägime kogu sektori eest, sest meie poole on sama murega pöördunud paljud liiduvälised kasvatajad. Sellest tulenevalt on ka välistööjõu vajaduse suurusjärk umbes 1000 inimest,” rõhutas Lillemets.
Paneb maksuameti asja uurima
Rahandusminister Martin Helme viitas võimalikele maksukuritegudele maasikakasvatussektoris nii kolmapäevases ETV saates „Esimene stuudio” kui ka neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil.
Helme sõnas valitsuse pressikonverentsil, et on tekkinud huvitav fenomen – eestkõnelejad räägivad, kuidas maksvad töölistele korralikku Eesti keskmist palka, ent majandusaasta aruannetest nähtub, et tööjõumakse laekus varasemalt väga vähe.
„Kas need jutud tööjõuvajadusest ei vasta tõele või on tööjõudu kasutatud nii, et riigile pole makse makstud,” nentis Helme. Ta lisas, et kohtub uuel nädalal maksuameti juhtidega ning soovib, et hakataks korralikult ja põhjalikult uurima, kas tegu on tõsise maksukuriteoga. „See kohe mitte ei lähe,” oli tema põhjendus.