Põllumehe palk kasvas viie aastaga kolm korda
Eurostati andmetel on Eesti põllumeeste palgad viie aastaga tõusnud ligi kolm korda, kuid jäävad ikkagi Eesti keskmisele alla.
Eesti suurima farmi Estonia juhi Andres Lundi sõnul oli nende keskmine brutopalk 2000. aastal 3000 krooni, möödunud aastal aga 6400. Estonia palgal on ligi 200 töölist. “Peame meile vajalikke inimesi kinni hoidma, sest muidu kipuvad nad välismaale tööle minema,” ütles Lund. Kõrgemat töötasu võimaldavad maksta ka Euroopa Liidu toetused ja piima stabiliseerunud kokkuostuhind.
Eidapere külje all tegutseva veisefarmi Tavex OÜ juht Artur Kokk nentis, et palgad on viie aastaga märgatavalt tõusnud. “2000. aastal olid palgad ikka hästi väiksed, piima kokkuostuhind oli ka väga madal,” ütles Kokk. Ka tema märkis, et paremat töötasu aitavad maksta toetused ning kõrgem piimahind.
“Oleme töötajate arvu vähendanud ning nende palga tööliste vahel jaganud,” lisas Kokk. “Oleme püüdnud oma inimestele maksta enam-vähem normaalset palka, aga päris Eesti keskmist me maksta ei suuda.” Tavex annab tööd 20 inimesele.
Notsu on notsu
Eesti konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing põhjendas palgatõusu põllumajanduses mitme aspektiga: nii Euroopa Liidu toetuste ja tootmise efektiivsuse tõusu kui ka ümbrikupalkade maksmise vähenemisega. Samuti avaldab tööandjale kõrgema palga maksmiseks survet töötaja ise – kui palk on madal, on võimalus minna mujale leiba teenima. “Emakeeleõpetajal on probleem: tema ei saa Soome minna, aga notsu on notsu nii siin kui ka seal,” märkis Josing.
Kogu Euroopa Liidus kukkus põllumeeste möödunud aasta töötasu 2004. aastaga võrreldes keskmiselt 5,6%, kuid eestlaste töötasu kasvas 1,7%.
Eurostati andmetel tõusid palgad ligi veerandi võrra Leedus (24,6%), Lätis (13,1%) ja Iirimaal (16,5%). Samas langesid põllumeeste sissetulekud Portugalis (12%) ning keskmiselt 10% ka Slovakkias, Itaalias, Hispaanias ja Prantsusmaal. Langus on põhjustatud üleüldisest põllumajanduse tulude langusest.
