Põllumehed ei pea valitsuse eraldatud 4,6 miljoni euro suurust toetust piisavaks
Valitsuse plaan, mille kohaselt tahetakse põllumajandussektorile vähesel määral erakorralist toetust maksta alles 2017. aastal, näitab, et valitsus pole Eesti piima- ja sealihatootmise kriisi sügavusest ja tagajärgedest aru saanud, teatas põllumajandus-kaubanduskoda.
Rahul ei saa olla ka põllumehed lubadustega, mille kohaselt lubatakse aasta lõpus sõltuvalt riigi finantsseisundist kaaluda toetamise lisavõimalusi.
„Maja põleb, kuid tulekahju kustutamise asemel vaadatakse kaunilt lõõmavat leeki. Nii võiks kokku võtta rahandusministri poolt teatavaks tehtud eilse poliitilise kokkuleppe nelja aasta riigieelarve strateegia osas,“ väljendas oma selget pettumust valitsuskoalitsiooni kokkuleppe osas põllumajandus-kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.
„Otsuste langetamisel on Eesti piima- ja sealihatootjate kriitilist olukorda praktiliselt ignoreeritud. Meie varasemaid selgitusi, mille kohaselt peame selle kriisi võimalikult väikeste kadudega üle elama, et ajutised raskused ei hakkaks sööma riigi ekspordi- ja maksutulusid tulevikus, sisuliselt kuulda pole võetud,“ lisas Sõrmus.
Lisaks 4,6 miljoni euro eraldamisele otsustas valitsus panustada põllumeeste toetamiseks EL-i vahenditest 2017. aastal umbes 305 miljonit euroga ning perioodil 2017-2020 üle 1 miljardi euroga. Eesti põllumajandussaaduste ja toidu ekspordi edendamiseks igal aastal aga antakse täiendavalt 200 000 eurot.
Eile andsid põllumehed valitsusele üle ligi 9000 allkirjaga petitsiooni, milles nõutakse meetmeid Eesti piima- ja seakarjade vähenemise peatamiseks.
