Põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti (PRIA) spetsialisti Andres Parise hinnangul on selline toetustaotluste arv ootuspärane, ka eelmisel aastal laekus neid umbes sama palju.

Kindlustustoetust võib taotleda põllumajandustootja või kalakasvataja, kes on loodusõnnetuse vastu kindlustanud põllumajanduskultuurid, tõu- või produktiivloomad või kalakasvatuse kalad.

Põllumajandusministri nõunik Kaja Tullus ütles ETAle, et küllap enamik põllumeestest, kes kindlustuse on teinud, taotleb ka toetust.

Põllumeeste tagasihoidlikku huvi loomade ja põllukultuuride kindlustamise vastu on seletatud põllumeeste rahanappusega.

Sampo Eesti Varakindlustus pakub looma- ja metsakindlustust. Firma varakindlustuse tootejuht Merko Kimsto ütles ETAle, et Sampo Eesti Varakindlustuse loomakindlustuse maht on 2500-3000 lepingut aastas.

Näiteks 160 lehma kindlustamine tule, loodusõnnetuse, õnnetusjuhtumi ja mittenakkushaiguste vastu on läinud lehmapidajale maksma 27.702 krooni aastas. Kahe lehma kindlustamine maksab aastas 224 krooni.

Bico-Leks Kindlustuse AS pakub ka saagikindlustust, seda ka näiteks rahe, põua või liigniiskuse vastu. Saagi on sel hooajal Bico-Leksi vahendusel kindlustanud umbes poolsada põllumeest, ühe hektari puhul maksab see umbes 140 krooni kindlustusperioodi kohta, öeldi Bico-Leksist ETAle. Loomakindlustust on tehtud Bico-Leksi vahendusel rohkem kui saagikindlustust.

Saaremaad tabas mõne nädala eest rahesadu, mis hävitas Valjala vallas mitmekümne hektari ulatuses põlde. Vähemalt enamusel kahjukannatajaist polnud saak kindlustatud, maavalitsus esitas valitsusele ja põllumajandusministeeriumile taotluse kahju kompenseerimiseks.