Põllumehed hindavad ikalduskahjudeks üle miljardi krooni
Talupidajate keskliit ja põllumajandustootjate keskliit saatsid põllumajandusminister Jaanus Marrandile kirja, milles hindavad võimalikuks teravilja tulupuudujäägiks 450-510 miljonit krooni ning rohusöötade puudujäägiks umbes 450-500 miljonit krooni.
Tootjate liidud paluvad seoses sellega leida 2002. aasta ikalduskahjude korvamiseks raha kõigi põua tõttu kannatanud kultuuride kasvatajatele, kaasa arvatud söödaks varutavate heintaimede, söödajuurvilja, kartuli ja köögivilja osas.
Põllumajandustootjate esindaja Tõnis Blank ütles BNS-ile, et tootjad arvutasid tulupuudujäägi välja eksperthinnangutele tuginedes. Tulupuudujääk saadakse turuhinna ja tegelike tootmiskulude vahest.
Valdavas osas Eestis ligi kaks kuud kestnud põuast tulenev saagi kadu ja kahju on Blanki sõnul korvamatu, sest kuiv aeg oli perioodil, mil saak oleks pidanud võrsuma. Hilisemad vihmad saagikust enam suurendada ei saa, selgitas ta.
Meteoroloogode hinnangul oli Eestis tänavu kevadel viimase 80 aasta kõige madalam niiskusesisaldus pinnases, lisas Blank.
Oma kirjas märgivad tootjad, et kevadest alates püsinud kuiv periood on põhjustanud enamuse Eestis kasvatatavate kultuurtaimede kasvu ja arengu tugeva aeglustumise, mille tulemuseks on tõenäoliselt suured saagikaod võrreldes keskmiste aastate saagitasemega. Seda ei ole võimalik kompenseerida hilisemate sademetega.
Suurt saagikadu on tootjate hinnangul oodata nii taliteraviljade kui suviteraviljade puhul. Oodata on ka hilisvõrsetega suviteraviljade rohkust, mis vähendab saaki ning muudab koristamise kulukaks.
Selline olukord tähendaks teraviljakasvatajatele selleks aastaks suurt kahjumit, kuna arvestuste kohaselt on võimalik Eestis kasumiga toota teravilja, kui saak on üle kolme tonni hektarilt.
Arvestades seda, et 2001. aastal ei hüvitatud äikesetormide poolt tekitatud kahjusid, on paljud põllumehed silmitsi sisuliselt kaheaastaste kahjudega, samuti võivad tekkida tõsised raskused võetud laenukohustuste täitmisel, seisab tootjate kirjas.
Arvestades Eesti ligikaudset tera- ja kaunvilja kasvupinda, teravilja keskmisi kokkuostuhindu ning taotlushinda, on võimalik teravilja tulupuudujääk 450-510 miljonit krooni. Kui põud jätkub, on tulupuudujääk suurem.
Ka heintaimede saagid esimesest niitest on sel aastal olnud ligi poole võrra väiksemad ja kuivuse jätkudes on oodata tõsist talvist söödapuudust loomadele, märgivad tootjad. Põuaperioodi jätkudes võib rohusöötade varumisel tekkida puudujääk umbes 400-500 miljoni krooni ulatuses.
Viimasel ajal alanud vihmasajud ja sajuprognoosid juulis lubavad tootjate teatel siiski olukorda leevendada ja loota ädalakasvu taastumisele, mis võimaldaks söödapuuduse suuremas osas likvideerida, kuid suuremate kulutustega.
Lisaks ikalduskahjude korvamisele soovitavad Eestimaa Talupidajate Keskliit ja Eestimaa Põllumajandustootjate Keskliit koostada adekvaatse metoodika ilmastikust tulenevate põllukultuuride saagikahjude hindamiseks ja seadusega reglementeeritud hüvitiste maksmise alused tuleviku jaoks.
