Põllumehed tahavad välkläbirääkimisi tööjõukriisi lahendamiseks: vajame vaid ühte otsust

 (197)
Põllumehed tahavad välkläbirääkimisi tööjõukriisi lahendamiseks: vajame vaid ühte otsust
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet SõrmusFoto: Sven Arbet

Maaeluminister Arvo Aller rõhutas neljapäeval põllumeestele antud avalikus vastuses, et on valmis arutama lahendusi, kuidas keerulisest majanduslikust olukorrast edukalt välja tulla. Põllumehed soovivad kiiret kohtumist, et iga päevaga põletavamaks muutuvale tööjõukriisile lahendus leida.

„Me vajame vaid ühte otsust, mis ei nõua raha," lausus Eesti Maasikakasvatajate Liidu juhatuse liige Elke Lillemets. „Kutsume koalitsioonipartnereid asuma viivitamatult ühise läbirääkimiste laua taha, et see otsus kokku leppida. Valitsus ei tohi takistada põllumajandussektoris täna puuduoleva tööjõu vaba liikumist. Palume peaminister Jüri Ratasel, Helir-Valdor Seederil, Mart Helmel ja Arvo Alleril meie, põllumeeste esindajatega kohtuda juba saabuval esmaspäeval. Probleemi lahendamist pole edasi lükata võimalik. Meil on vaja tulemuslikku kohtumist, kust laua tagant enne ei lahkuta, kui lahendus on kokku lepitud."

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus ütles, et valitsus peaks lubama hiljemalt 16. juunist Eestisse tulla neil hädavajalikel hooajatöötajatel, kellel on kohapeal tööandja ootamas. „See oleks miinimum, millega põllumehed saavad sellel hooajal toime tulla. Piiride avamine tööjõule võiks edaspidi toimuda etapiviisiliselt ning täpse tööjõuvajaduse saaksid põllumehed koos valitsuse ja ametnikega jooksvalt üle vaadata. Me ei saa olla halvemas seisus kui meie Euroopa Liidu naabrid. Aga praegu oleme. See on ebaaus konkurents, milleks ei ole ühtegi põhjust," rääkis ta.

Eesti Aiandusliidu tegevjuhi Raimond Strastini hinnangul põllumajandussektor sel hooajal ilma võõrtööjõuta hakkama ei saa. „Oleme valmis igakülgseks koostööks terviseameti ja riigiga, et tagada tööjõu sissetoomisel ohutus. Pakume kohtumisel valitsusjuhtidele välja tegevuskava, kuidas nakkusohtu vältida," sõnas Strastin. „Küsimus pole ainult maasikates, vaid tegemist on laiema tööjõukriisiga, millega Eesti aiasaaduste ja teraviljakasvatajad ning piimatootjad silmitsi seisavad. Meie kriis on Eesti kriis."