Põllumehed: viljade korjamist ei saa edasi lükata, kuni töötute hulgas leidub piisavalt põllumajandusest huvitujaid

 (391)
Joosepi talu
Joosepi taluFoto: Argo Ingver

Põllumajandusorganisatsioonid nõuavad valitsuselt välismaa põllumajandustööliste erakorralist riiki lubamist, sest vastasel korral jäävad mõne nädala pärast marjad põllule mädanema ning Eesti inimesed kodumaiste aiasaadusteta. Suve arenedes muutub tööjõu probleem kriitiliseks kogu põllumajandussektoris, hoiatab põllumajanduskoda.

Põllumajanduskoda saatis 7. mail peaminister Jüri Ratasele seni vastuseta ettepaneku võimaldada Ukrainast pärit põllumajandussektori hooajatöölistel riiki sisenemine ja esitada Ukraina valitsusele vastav taotlus.

Mai alguses saatsid koda, taluliit ja aiandusliit ka riigikogu maaelukomisjonile ning erinevatele ministeeriumidele ühise pöördumise ettepanekutega põllumajanduse tööjõukriisi lahendamiseks.

„Seoses kiirete kevadiste ja suviste põllutöödega on piiride avamine hooajatöölistele praegu ajakriitiline ja tööjõuprobleemi lahendamine peab olema prioriteet. Majandus on niigi raskes seisus - valitsus otsib aga juba pikemat aega ettekäändeid, mis takistavad põllumajandusettevõtjaid tootmisega kavandatud mahus jätkata," ütles põllumajanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

EKRE esimees Mart Helme andis aga veel läinud nädala lõpus Äripäeva kaudu sama sõnumi, mis varemgi. Helme ütles, et tööjõuprobleem on juba vana mure, mille lahendamist on ettevõtjad alustanud valest otsast. "Kui nad ütlevad, et neil pole kuskilt välja võtta koolitatud keevitajat või mõne muu töö tegijat, siis oleks pidanud väljaõpetamisega peale hakkama juba aastaid tagasi," ütles ta.

Roomet Sõrmus aga tõdeb, et põllumajandussaaduste korjamist ei saa seniks edasi lükata, mil töötute hulk kasvab nii suureks, et jätkub piisavalt põllumajanduses töötamisest huvitatud kohalikke inimesi. "Valitsus ei saa kedagi sundida põllul töötama ja kahjuks puudub ka toimiv plaan, kuidas lähinädalatel välistöötajaid põldudel kohalikega asendada," rõhutas Sõrmus.

Plaani pole

„Vaatamata valitsuse liikmete usule lahendada probleem kohaliku tööjõu abil, on viimase aja tegelik kogemus näidanud, et kõikide välistöötajate kiire asendamine kohalike inimestega pole realistlik. Suurem osa inimesi kaotavad töö linnades, aga põllumajanduse töökohad asuvad maal. Samuti saavad töö kaotanud inimesed mitmesuguseid hüvitisi, mis võimaldab paljudel inimestel sügiseni koju jääda," tõdes aiandusliidu juht Raimond Strastin.

„Mitmed teised Euroopa Liidu liikmesriigid - Soome, Poola, Saksamaa, Itaalia jne - on aktiivselt lahendusi otsinud ja võimaldavad kriitilise tähtsusega hooajatöölistel riiki siseneda. Kuigi Schengeni piir on üldiselt 15. juunini suletud, siis tegelikult on riikidevahelisel kokkuleppel hooajatöötajate piiriülene liikumine võimalik ka kolmandatest riikidest," lisas Strastin.

Eesti põllumajandus vajab sellel suvel ca 1500-2000 hooajatöölist teistest riikidest. „Põllumehed on aktiivselt otsinud võimalusi ka kohaliku tööjõu palkamiseks, kuid seni suhteliselt vähese eduga. Ainuüksi Töötukassa lehel on viimastel nädalatel üleval olnud ca 800-1000 põllumajandussektori tööpakkumist," ütles aiandusliidu juht.

Põllumajanduskoja hinnangul soosib valitsuse praegune poliitika tööjõu vahendusfirmasid, kes on tekkinud olukorda valmis kurjasti ära kasutama. „See on otseses vastuolus valitsusliidu varasema poliitikaga panna renditööjõu firmadele päitsed pähe," lisas Sõrmus.

Taust:

Põllumajandus- ja toidusektor vajab välistööjõu kriisi leevendamiseks kiireid otsuseid, et kindlustada riigi toidujulgeolekut ning ühe olulisima majandussektori toimimist ka COVID-19 pandeemia oludes. Põllumajandusorganisatsioonid on veendunud, et valitsusele pakutud lahendused on teostatavad.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Aiandusliit ja Eestimaa Talupidajate Keskliit pöördusid 2. mail ühise avaldusega Riigikogu Maaelukomisjoni ja valitsuse poole, et leida tööjõuprobleemile lahendus. Liidud on ka enne ja pärast seda kahe kuu jooksul pöördunud järjepidevalt erinevate ametkondade poole ettepanekutega tööjõukriisi lahendamiseks.
Valitsus on seni teinud otsuse pikendada siin viibivate välismaalaste põllumajanduses töötamise luba 31. juulini. See on olnud leevenduseks eelkõige loomakasvatussektorile, kus eriolukorra ajal hakkasid välistöötajate tööload lõppema. Eesti piimakarjalautades töötavatest lüpsjatest on pärit umbes kolmandik Ukrainast. Paraku ei aita see otsus aiandussektorit, kelle töötajad on piiri taha kinni jäänud.
Arvestades ebakindlust piiride avamise osas on põllumajandusorganisatsioonide hinnangul uuesti vaja pikendada ka juuli lõpuni kehtivaid töölubasid välistöötajate põllumajanduses töötamiseks.