“Novembris toodame vaid purgisuppe ja detsembris alustame plastkarpides valmispraadide, pajaroogade ja kastmete tootmisega,” täpsustas Kuldar Leis.

Leisi sõnul on valmissuppide turul kaks tõsist konkurenti – AS Salvest ja AS Põltsamaa Felix –, samuti on Eesti turule ilmunud odavad Lätis valmistatud purgisupid. Leisi kinnitusel surub Nordic Foods rohkem püreesuppidele. “Valmispraadide turul aga konkurents sisuliselt puudub,” ütles ta. “Meie põhieesmärk on tekitada inimestes harjumust tarbida valmistoite, nagu see on trendikas Lääne-Euroopas ja Skandinaavias.”

Nordic Foodsi kogumaksumus on 37 miljonit krooni, millest seadmetele kulus 22 miljonit ning ASi Põlva Piim endise lao- ja spordihoone rekonstrueerimiseks 8 miljonit krooni. Kaks kolmandikku investeeringust moodustab pangalaen ja kolmandiku omafinantseering.

Leisi sõnul käivitasid nad tehase ülikiiresti, kuue kuuga. “Kõige suurem hirm oli seadmete tootjate pärast, et kas nad suudavad tarnida seadmed sügiseks,” rääkis Leis. “Sügis on parim turuletuleku aeg, sest värske tooraine valik on suur.”

Nordic Foods soovib järgmisel aastal toota 2000 tonni valmistoite ja saavutada 60 miljoni kroonise käibe. Firmas töötab 45 inimest. Pooled tootmistöölistest on üle 45aastased naised, kelle töötasu maksab osaliselt kinni Põlvamaa tööhõiveamet.

Põlvamaa tööhõiveamet maksab Nordic Foodsi 18 tootmistöölisele pool aastat miinimumpalka 2480 krooni ja järgmised kuus kuud poole miinimumpalgast. Ülejäänu Nordic Foodsi tootmistöötajate keskmisest 5000–6000 krooni suurusest palgast maksab ettevõte.

Salvesti nõukogu esimehe ja omaniku Veljo Ipitsa sõnul on Nordic Foods võtnud tootmiskataloogi eelkõige Salvesti müüdavamad supid, näiteks borš, seljanka ja hernesupp, ning lisanud justkui värviks juurde paar uut eksootilisemat suppi. “Salvest on üle kümne aasta näinud vaeva, et tekitada purgisuppide turg ja nüüd tullakse seda meie käest ära võtma,” kurtis Ipits. Tema hinnangul on supituru maht Eestis 50–70 miljonit krooni. “Salvesti käes on turust üle kahe kolmandiku,” lisas Ipits.