„Põlvamaa peamised väljakutsed on töövõtja vaatest leida omale sobiv töö mõistlikus kauguses elukohast ja sobivate tingimustega; tööandja vaatest aga leida endale sobivate oskustega töötajad. Nii on see tegelikult hetkel kõikjal Eestis ja Põlvamaa ei erine siinkohal teistest,” räägib Põlvamaa Töötukassa osakonnajuhataja Katri Mandel.

Võrreldes teiste maakondadega on Põlvamaal aga keskmisest rohkem vähenenud töövõimega inimesi. „See tähendab, et tervisest tulenevalt ei pruugi kõik tööd inimesele sobida või ei pruugi väiksemal tööandjal olla võimalust kohandada tingimusi inimesele vastavaks,” selgitab Mandel.

Töötuse näitajate poolest ei erine Põlvamaa oluliselt Võrumaast, kus on vähenenud töövõimega inimesi registreeritud töötute hulgas 39% ja pikaajalisi töötud 37%. Põlvamaal oli 15. juuli seisuga registreeritud töötuid 713, neist vähenenud töövõimega 44%. Pikaajalisi töötuid on Põlvamaal 37%.

Töötuna arvele võtnutest on sel aastal igakuiselt 63-80% inimestest tööle asunud. See tähendab umbes 100 töötut kuus. „Töökogemusega inimestest leiab Põlvamaal kuue kuuga töö iga teine, vähenenud töövõimega inimestest iga kolmas,” räägib Mandel. Kuigi tööd pakkuda on, ei vasta see alati inimese soovidele ja vajadustele.

Põlvamaa töötukassa on saanud teateid ka Põlvamaa ettevõtete või teatud tegevussuundade sulgemisest, kuid need ei ole niivõrd olnud seotud töökäte puudusega, kuivõrd pigem tingitud turu- ja majandusolukorra muutustest.