Pool aastat apteegireformist: mis üldse muutus?

 (13)
Tunne Tallinna
Rae apteekFoto: Kiur Kaasik

Aprillist jõustunud apteegireform tõi rahu pärast mitu aastat kestnud tormi, kus ketid lennutasid ähvardusi, et pooled apteegid kaovad ja ravimite hinnad tõusevad. Tegelikkuses jäid pea kõik apteegid alles ja ravimite hinnadki on suures piires samad. Alles on ka apteegiketid. Mis üldse muutus ja kas see oligi reformi eesmärk, küsib ERR.

Kui riigikogu 2014. aastal apteegireformi käima lükkas, ei kujutanud ilmselt ükski saadik ette, et sellele järgnev kaevikusõda nii pikk, räpane ja kurnav tuleb. 2019. aastal toimunud parlamendivalimised tõmbasid ka apteegireformi küsimuse uuesti üles, osapooled nägid taas võimalust mängu mõjutada. Käiku läksid kõik vahendid kuni kõige mustema peatükini välja, kui mullu 18. detsembril protestiks apteegireformiga edasiliikumise vastu ketiapteegid kokkuleppena oma uksed üheks päevaks lihtsalt sulgesid.

Ketid keeldusid oma apteeke proviisoritele müümast, proviisoritel omakorda polnud raha ega ka erilist huvi apteeke üles ostma hakata. Apteegid lähevad siis väiksemates kohtades kinni, pooled apteegid kaovad, hinnad lähevad üles, ähvardasid apteegiketid.

Turg tõrkus pealesunnitud muudatuse vastu viimse hingetõmbeni, kuni viimaks kevadel, sisuliselt 24. tunnil, hakkasid apteegiketid trikitamise teel apteekide loovutamist mängima. Mõni nahaalsem apteegikett asus looma kümneid juriidilisi kehasid stiilis Apteek1 OÜ, Apteek2 OÜ jne, määrates nende juhatusse advokaadi või oma ketis töötava proviisori.

Loe pikemalt ERRist.