Samas on 45–50% eurooplastest, kes meili teel spämmi saavad, selle mõjutusel ka mingil määral raha kulutanud, väidab Soome andmeturvafirma F-Secure tegevjuht Kimmo Alkio ajakirjas Monocle ühe uuringu põhjal. Kokku läheneb päeva jooksul saadetavate rämpsmeilide hulk juba sajale miljardile.

Teadaolevate spämmijate registri ROKSO andmeil laekub 80% spämmist umbes kahesajalt rämpspostiorganisatsioonilt. Nende tegevuses osaleb hinnanguliselt 500–600 elukutselist spämmijat, kes muudavad pidevalt oma varjunime ja domeeni.

Enim kasutatakse sõna spämm rämpsmeilide kohta, kuid see hõlmab muidki valdkondi: spämmi otsa võib sattuda ka internetifoorumites või see võib tulla SMS-sõnumina mobiilile.

Spämmi kasutavad aeg-ajalt ka suurfirmad. Tuntuim näide on tõenäoliselt USA toiduainehiiglase Kraft Foods püüe oma kohvimarki Gevalia sel moel reklaamida.

Aktsiaturuga manipuleerimine

Spämmkirjal võib olla mitmeid eesmärke millegi müümisest raha väljapetmise – n-ö Nigeeria-kirjad – ja isikuandmete varguseni. Üks spämmiliik püüab aktsiaturuga manipuleerida. Selleks saadetakse “aktsiaanalüüsi” sisaldavaid meile näiteks viiele miljonile inimesele. Mingi üpris tundmatu firma mõni sent maksvate aktsiate – mida spämmijad loomulikult eelnevalt on kokku ostnud – hinnasihiks märgitakse näiteks 30 senti. Kui kirjad on laiali läinud viiele miljonile inimesele, leidub kindlasti mõnigi, kes neid väärtpabereid ostab. Kui aktsiate hind on selle mõjul kerkinud näiteks 15–20 sendini, müüvad spämmijad oma väärtpaberid kasumiga maha.

California seadusandlik kogu leidis, et tänavu läheb spämmimine ainuüksi USA ettevõtetele ja asutustele maksma üle 13 miljardi dollari – selle hulka on arvestatud tootlikkuse langus ning probleemiga tegelemiseks vajalikud lisaseadmed, tarkvara ja töötajad. Spämmijatel endil aga sageli kulusid õieti polegi, sest nende meile saadavad tavaliselt välja “pahavara” abil zombie’ks muudetud arvutid. Mullu saadeti sel moel 80% spämmist – aasta varem oli seda 30%.

Spämmifiltrite petmiseks kasutatakse eri nippe – näiteks muudetakse sõnade kirjapilti, mida filter otsib. Mõnes meilis sisaldub teade vaid pildi kujul ning ülejäänud kirja moodustab mingi asjasse puutumatu, sageli ka täiesti seosetu tekst.

Monty Python tegi toidust spämmi

•• Sõna spämm kasutamine rämpsposti tähenduses sai alguse tõenäoliselt ühest Briti komöödiatrupi Monty Python 1970. aastal valminud sketsˇist.

•• Tänavu 5. juulil sai nimelt 70-aastaseks USA firma Hormel Foods lihatoode SPAM, mille nimi on moodustatud sõnadest spiced ham – vürtsitatud sink. Monty Pythoni sketši tegevus leiab aset kohvikus, mille kunde avastab oma nördimuseks, et pea kõik toidud sisaldavad SPAM-i. Sketsˇi lõpuks matab dialoogi enda alla viikingite koori SPAM-i ülistav laul. Kokku sisaldab kolme ja poole minuti pikkune sketš sõna SPAM vähemalt 132 korda.

•• Hormel Foods ei ole arvatagi sugugi rõõmus, et nende kaubamärk on saanud sellise kõrvaltähenduse, kuigi firma on alati Monty Pythonit toetanud. Sõna spam kasutamise asjus on ettevõte käinud ka kohtus. “Lõppude lõpuks püüame me ära hoida päeva, mil tarbijad küsivad: miks on Hormel Foods nimetanud oma toote rämpsposti järgi?” nentis firma oma kodulehel seoses kaubamärgivaidlusega, mida peeti ettevõttega SpamArrest.

•• Esimene soovimatu elektrooniline kommertssõnum olla Wikipedia andmeil küll edastatud tunduvalt varem – juba 1904. aastal telegraafi teel.

Tipp-10

Suurimate spämmijate esikümme

•• 1. Leo Kuvayev / BadCow (Venemaa)

•• 2. Alex Blood / Alexander Mosh / AlekseyB / Alex Polyakov (Ukraina)

•• 3. Vincent Chan / yoric.net (Hongkong)

•• 4. Russian Business Network (Venemaa)

•• 5. Nikhil Kumar Pragji / Dark-Mailer (Austraalia)

•• 6. Ruslan Ibragimov / send-safe.com (Venemaa)

•• 7. Pavka / Artofit (Venemaa)

•• 8. Amichai Inbar (Iisrael)

•• 9. Yambo Financials (Ukraina)

•• 10. Michael Lindsay / iMedia Networks (USA)

Allikas: ROKSO