Need on ostud, mida näiteks lapsed teevad mängu käigus, et pääseda ligi konkreetsele sisule või funktsioonidele. Praegu reklaamitakse enam kui 50% ELi internetimängude turul olevaid mänge tasuta mängudena, kuigi nende käigus on mõnikord vaja teha kulukaid oste. Ka täiskasvanud tarbijad ei saa tihti arugi, et nad teevad kulutusi, kuna raha saab nende krediitkaardilt võtta ilma nõusolekuta konkreetse ostu tegemiseks, vahendas Euroopa Komisjon.

Nn äpitööstuses tegutseb Euroopas üle ühe miljoni inimese ja järgmise viie aastaga peaksid sektori sissetulekud ulatuma 63 miljardi euroni.

"Mobiilirakenduste tööstusharul on tohutud võimalused luua uusi töökohti ja toetada majanduskasvu ning parandada meie igapäevast elu uudse tehnoloogia abil. Sektor saab oma võimalused täielikult realiseerida aga ainult siis, kui tarbijatel on usaldus uute toodete vastu," ütles Euroopa Komisjoni asepresident ja ELi õigusküsimuste volinik Viviane Reding.

Ta lisas, et tarbijate eksitamine on päris selgelt vale ärimudel ja see on ka vastuolus ELi tarbijakaitse eeskirjadega. EL on asunud otsima lahendusi tarbijate murele mobiilirakenduste usaldusväärsuse pärast ning ootab mängude tootjatelt väga konkreetseid vastuseid.