Poolteist miljonit krooni kirjutati korstnasse


Alates 16. jaanuarist on televisioonis ja ajakirjanduses reklaamitud Energia Infokeskus (EIK) sunnitud katkestama oma tegevuse edasise finantseerimise puudumise tõttu. Infokeskuse loomiseks abina saadud poolteist miljonit krooni raisati mõtlematult.

EIK loodi möödunud aasta kevadel Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga ning majandusministeeriumi kokkuleppel selleks, et teavitada elanikkonda energiasäästu võimalustest. Infokeskuse rajamiseks ning käivitamiseks eraldati pangale raha PHARE programmist.

EIK tarbija informeerimiseks

Kiiresti muutuvate hindadega ühiskonnas on tarbijal suhteliselt raske orienteeruda ümber uutele tingimustele vastavalt. Elanikkonda aitaks näiteks energiahindade muutudes seegi, kui teataks kuidas energiat võimalikult efektiivselt kasutada. Kui asutused ja ettevõtted saavad energiahindade tõusu kompenseerida nii, et seovad selle oma toote või teenuse hinna või maksudega, siis tavalisel tarbijal selline võimalus puudub ja ta peab lõppkokkuvõttes kandma kõik energia hinna tõusust tulenevad kulud. Seepärast pööratakse kõikides arenenud tööstusriikides suurt tähelepanu elanikkonna informeerimisele energiasäästu tehnilistest võimalustest. Selleks on nendes maades loodud ka energia infokeskused.

PHARE tagastamatu abi - 1,5 miljonit

Eestis loodi Energia Infokeskus lähtudes Skandinaaviamaade eeskujust ja kogemustest. Projekti käivitamiseks andis PHARE poolteist miljonit krooni tagastamatu abina Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga kaudu. Taani spetsialistide ettevalmistatud projekti veaks võib lugeda seda, et väga vähe arvestati kohalike oludega. PHARE programmi ettevalmistamisse ja läbiviimisse ei sekkunud. Saadud rahaga oli kavas finantseerida pilootkampaania ja varustada keskus vajalike seadmetega. Abi anti väliskoostööpartneritelt programmi käivitamiseks teadmisega, et Eesti pool on võtnud endale kohustuse jätkata alustatud energiasäästu teadvustamise üritusi. Paraku tegeles majandusministeerium infokeskusega suhteliselt lühikest aega, kuni taanlastega kokkuleppe saavutamiseni.

Tegutseti vähem kui aasta

Möödunud aasta märtsis asutatud ettevõtmine soikus käesoleva aasta 16. jaanuaril. Stardiraha oli kulutatud ning Eesti riik polnud kolmveerand aasta jooksul näidanud üles mingisugustki huvi projekti jätkuva funktsioneerimise tagamiseks. Nii kirjeldab olukorda hetkel töötu Martin Kuusk. "Probleemid taanduvad tõsiasjale, et kogu projekt oli dokumentaalselt korralikult vormistamata. Lepingut praktiliselt ei olnud ning sellest tulenevalt puudus ka garantii edaspidiseks," nendib energeetika arendusosakonna juhataja Kulbas.

Energia Infokeskus on nüüd lõhkise küna ees. Raha edasitegutsemiseks puudub. Martin Kuusk on veendunud, et infokeskuse likvideerimise plaan on ettekavatsetud, sest 27.9.95. temale saadetud kirjas võib lugeda: "likvideerida juriidiliselt ebapädevalt loodud Energia Infokeskus". Martin Kuusk on hämmastunud, kus olid asjaosalised siis, kui projekt käima lükati. "Kui sellel tulevikku ei paistnud, miks siis lasti suur summa lihtsalt tuulde lennata," on endine infokeskuse juht nõutu.

Majandusministeeriumi alluvusse

Majandusministeeriumi energeetikasektoril on asja kohta oma arvamus ning plaan edasise käitumise kohta. Energeetikasektori plaani kohaselt tuleks infokeskuse töö liita ministeeriumi energeetika arendusosakonnaga ning Martin Kuusk tuleks tööle ministeeriumi alluvusse, kus ta jätkaks alustatud projekti. Kuusele ei ole see variant aga vastuvõetav, sest "ministeeriumi ühe osakonna all-lülina ei saaks seda tööd teha erapooletult". Samuti ei kujuta senine infokeskuse juht ette, et Eesti elanikud hakkaksid massiliselt pöörduma majandusministeeriumi arendusosakonda saamaks säästualast nõuannet. Kulbase arvates peitub põhjus infoosakonna juhataja nõudmistes. "Rääkides erapooletust töövõimalusest mõtleb ta 1000 krooni väiksemale palgale, mida ta saaks ministeeriumi alluvuses töötades," nendib Kulbas.

Keegi keskust likvideerida ei taha

Heiki Kulbase arvates ei juhtuks midagi halba Energia Infokeskuse põhimõtteliste plaanidega ka siis, kui see jätkaks tööd majandusministeeriumi energeetikasektori all-lülina. Energia Infokeskuse täielik finantseerimine peaks toimuma siiski kõrgemalt poolt kui seda on majandusministeeriumi energeetikasektor. Viimane kasutab ju ise talle eraldatud raha riigi eelarvest.

Raha visati lihtsalt tuulde

Martin Kuuse sõnul leppisid projekti autorid konkreetselt kokku raha kasutamises. Nagu mujal Põhja-Euroopas tulnuks infokeskusel tegelda reklaamimaiguliste nõuannete avaldamisega massimeedias. 1,5 miljonist kulus EKI rajamiseks (arvutid, faks, koopiamasin, mööbel jne) ligi 300 000 krooni. ülejäänud rahasumma kulus nn reklaamile. Kuusk sellise raha jaotumisega rahul ei olnud, kuid sõnaõigus jäi majandusministeeriumile. "Pilootkampaaniatele kulus 1,2 miljonit krooni. Tele- ja raadioreklaame edastati kevadel, mil energiasäästu programm eriti aktuaalne polnud. Osa rahast kulutati trükiste valmistamiseks," nendib tühjas toas istuv Martin Kuusk. ühest kampaaniast mingit kasu loota osutus naiivseks mõtteks. Edastatava sõnumi pikkus oli limiteeritud ja huvi äratamiseks liiga kuiv.

Kulutaja on nõus projekti finantseerima. Honoreerime neid energiasäästmise võimalustest jutustavaid töid, mis saadetakse tarbijalehe aadressil.

INGE PITSNER