Tema hinnangul on tarvis võimudega koostööd teha kasutajate abistamiseks, vahendab Vedomosti. „Spämmijate otsimiseks, platvorme seadusevastaste tegude kordasaatmiseks kasutavate halbade kavatsustega isikute tabamiseks. Selles osas on koostöö vajalik. Kuid on asju, mida me iialgi tegema ei hakka,“ rääkis Šmilov.

Osaliselt puudutab see ka šifreerimisvõtmeid, sest ei saa anda seda, mida ei ole, selgitas Šmilov, kelle sõnul võib sõnumite dešifreerimiseks vajalikke võtmeid küsida kasutajatelt, kuid ettevõte neid ei näe ega säilita. „Ka siis kui meie poole pöörduvad eriteenistused, jääb vastus samaks,“ kinnitas ta.

Viberi kõik põhifunktsioonid (kõned, isiklikud ning grupiteated jm) on kaitstud end to end šifreeringuga. See tähendab, et kirjavahetuse võtmed on vaid klientide seadmetes ning ettevõtetel ei ole neile juurdepääsu.

Vedomosti kirjutab, et Viber on Venemaa üks populaarsemaid suhtlusplatvorme. Mediascope’i andmetel kasutas jaanuaris Viberit vähemalt 100 000 elanikuga linnades iga päev 9,4 miljonit inimest. Võrdluseks, VKontakte kasutajate arv on 22,6 miljonit, WhatsAppil 12,2 miljonit, Odnoklassnikutel 7,4 miljonit, Facebookil 5 miljonit ja Telegramil 2,5 miljonit.

FSB-le dešifreerimisvõtmete üleandmisest keeldumine ähvardab blokeerida Telegrami. 20. märtsil jättis Venemaa ülemkohus alama astme kohtu otsuse võtmete üleandmise nõudes muutmata.