Põud tegi miljardi eest kahju
Tootjate liidud paluvad seoses sellega leida käesoleva aasta ikalduskahjude korvamiseks raha kõigi põua tõttu kannatanud kultuuride kasvatajatele, kaasa arvatud söödaks varutavate heintaimede, söödajuurvilja, kartuli ja köögivilja osas.
Põllumajandustootjate esindaja Tõnis Blank ütles BNS-ile, et tootjad arvutasid tulupuudujäägi välja eksperthinnangutele tuginedes. Tulupuudujääk saadakse turuhinna ja tegelike tootmiskulude vahest.
Valdavas osas Eestis ligi kaks kuud kestnud põuast tulenev saagi kadu ja kahju on Blanki sõnul korvamatu, sest kuiv aeg oli perioodil, mil saak oleks pidanud võrsuma. Hilisemad vihmad ei saa saagikust enam suurendada, selgitas ta.
Meteoroloogide hinnangul oli Eestis tänavu kevadel pinnases viimase 80 aasta kõige madalam niiskusesisaldus, lisas Blank.
Oma kirjas märgivad tootjad, et kevadest alates püsinud kuiv periood on põhjustanud enamiku Eestis kasvatatavate kultuurtaimede kasvu ja arengu tugeva aeglustumise, mille tulemuseks on tõenäoliselt suured saagikaod võrreldes keskmiste aastate saagitasemega. Seda ei ole võimalik kompenseerida hilisemate sademetega.
Suurt saagikadu on tootjate hinnangul oodata nii taliteraviljade kui ka suviteraviljade puhul. Oodata on ka hilisvõrsetega suviteraviljade rohkust, mis vähendab saaki ning muudab koristamise kulukaks.
Selline olukord tähendaks teraviljakasvatajatele selleks aastaks suurt kahjumit, kuna arvestuste kohaselt on võimalik Eestis kasumiga toota teravilja, kui saak on üle kolme tonni hektarilt.
Arvestades seda, et eelmisel aastal ei hüvitatud äikesetormide tekitatud kahjusid, on paljud põllumehed silmitsi sisuliselt kaheaastaste kahjudega, samuti võivad tekkida tõsised raskused võetud laenukohustuste täitmisel, seisab tootjate kirjas.
Arvestades Eesti ligikaudset tera- ja kaunvilja kasvupinda, teravilja keskmisi kokkuostuhindu ning taotlushinda, on võimalik teravilja tulupuudujääk 450-510 miljonit krooni. Kui põud jätkub, on tulupuudujääk suurem.
Ka heintaimede saagid esimesest niitest on sel aastal olnud ligi poole võrra väiksemad ja kuivuse jätkudes on oodata tõsist talvist söödapuudust loomadele, märgivad tootjad. Põuaperioodi jätkudes võib rohusöötade varumisel tekkida puudujääk umbes 400-500 miljoni krooni ulatuses.
Viimasel ajal alanud vihmasajud ja juuli sajuprognoosid lubavad tootjate teatel siiski olukorda leevendada ja loota ädalakasvu taastumisele, mis võimaldaks söödapuuduse suuremas osas likvideerida, kuid suuremate kulutustega.
Peale ikalduskahjude korvamise soovitavad Eestimaa Talupidajate Keskliit ja Eestimaa Põllumajandustootjate Keskliit koostada adekvaatse metoodika ilmastikust tulenevate põllukultuuride saagikahjude hindamiseks ja seadusega reglementeeritud hüvitiste maksmise alused tuleviku jaoks.
Meteoroloogiateenistuste abil tuleks kaardistada Eesti põuapiirkonnad.
Põllumajandusministeerium on moodustanud ikalduskahjude hindamiseks komisjoni, mis esitab oma esialgsed arvutused ja ettepanekud 22. juuliks.
Komisjon lähtub hindamisaruandes WTO põllumajanduslepingu lisast, mis lubab kompenseerida loodusõnnetuse või samalaadse õnnetuse tagajärjel tekkinud kahjusid juhul, kui tootmiskaod on suuremad kui 30 protsenti viimase kolme aasta keskmisest toodangu väärtusest.
Hindamistulemustele toetudes on võimalik teha valitsusele põhjendatud ettepanek kompensatsiooni määrade osas.
Põllumajandusministeeriumi esialgsel hinnangul hävitas rohkem kui poolteist kuud kestnud põud erinevates Eesti piirkondades 30-50 protsenti saagist.
