"Selleks, et võidelda raske majanduskuritegevusega, lõi PPA tänavu keskkriminaalpolitseisse majanduskuritegude büroo, mille politseinikud lahendavad mahukamaid ja suurema kahjuga kuritegusid, mis on toime pandud juriidiliste isikute vahel," rääkis Kumm.

Keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo üksused töötavad Tallinnas, Tartus, Jõhvis ja Pärnus. Seal on uurijatel korraga menetluses kordi vähem kriminaalasju kui peamiselt kelmusi uurivatel üksustel neljas prefektuuris.

"Karistusseadustikus on majandusalaste kuritegudena välja toodud näiteks keelatud majandustegevust, maksejõuetuse põhjustamist või raamatupidamise kohustuse rikkumist," selgitas ta.

Samas tuleb politsei nn majandusüksustel kõige enam tegeleda oma loomult varavastaste kuritegudega, näiteks kelmuste või omastamistega. Kui varavastaste kuritegude puhul kannavad kahju eelkõige eraisikud ja ettevõtted, siis majandusalaste kuritegude puhul märksa rohkem ka ettevõtluskeskkond laiemalt.

"Prefektuurides on menetluste hulk ühe uurija kohta oluliselt suurem. Näiteks Põhja prefektuuris on kelmuste uurijatel praegu korraga menetluses keskeltläbi 60 kriminaalasja," lausus Kumm.

"Kõigis uurimistes tehakse ära esmased menetlustoimingud, kuid sellise töökoormusega ei jõua uurijad pühendada kõigile kriminaalasjadele võrdselt põhjalikku tähelepanu. Enim tähelepanu pööratakse suurematele probleemkohtadele, näiteks sarikuritegevusele ja organiseeritud kuritegelikele gruppidele," lisas ta.