Praeguse kriisi seemned külvas USA president Richard Nixon

Eile sai nelikümmend aastat päevast, mil esimest korda ajaloos algas eksperiment ülemaailmse valuutaga, mille juurdeloomist ei kammitsenud enam ei teadaolevad kullavarud ega muud käega katsutavad varad. Tagantjärele on ilmne, et just selle USA presidendi Richard Nixoni otsusega külvati praegu kogu maailma majandust ja finantsturge raputava kriisi seemned.

"Maailma majandus on kistud süvenevasse finantskriisi, mille põhjuseks on üle pea kasvanud võlakoormad, suured mullistused eri varaklasside hindades ning ülevõimendatud pangad - kõik moonutused, mille on otseselt tinginud neli kümnendit väldanud pretsedenditu katteta raha juurdeloomine, kunstlikult madalal hoitud intressimäärad ning "viimase instantsi laenuandja" keskpangandus," kirjutas ajalehes Wall Street Journal Detlev S. Schlichter, kes on uurinud katteta paberraha süsteeme läbi ajaloo ning vastupidisel seisukohal valitseva konsensusega elastse rahapakkumise eelistest, kirjutab

Äripäev

.

Praegune raha juurdetrükk majanduse "ergutamiseks" toob rohkem kahju kui kasu ning võib halvimal juhul viia kogu rahandussüsteemi kollapsini, väidab Schlichter oma tuleval kuul ilmavalgust nägevas uues raamatus "Paberraha kollaps".

Kuni 15. augustini 1971 kehtis maailmas Teise maailmasõja järel New Yorgis Bretton Woods'i hotellis kokku lepitud rahasüsteem, mille nurgakivi oli USA garantii, et teiste riikide keskpangad saavad oma dollarireservid igal ajal kindla kursiga kullaks ümber vahetada. Nixon võttis selle lubaduse tagasi - USA võlad välismaailma ees olid Vietnami sõja kõrgetest kuludest kasvanud nii suureks, et keskpangas polnud neile enam kulla katet. Sisuliselt said keskpangad Nixoni otsusega voli raha trükkida oma parema äranägemise järgi.

Nelikümmend aastat hiljem on Nixoni pärandiks odavast laenurahast sõltlaseks muutunud maailmamajandus, moonutatud hinnad, kursilt kaldunud majandustegevus ning üle jõu käivad võlakoormad USAst Suurbritannia ja Kreekani. Majanduskasvu peamiseks mootoriks on saanud laenuraha, mitte säästud. Ka euro sünni juures oli oluline argument kaitse USA vastutustundetu rahapoliitika eest.