Praegused telerid jäävad uuele tehnoloogiale jalgu

 (50)
Praegused telerid jäävad uuele tehnoloogiale jalgu
Toshiba esindaja näitab uusi, praegustest DVD-dest 5�10 korda rohkem mahutavaid HD-DVD-plaate.Askur Alas

Tehnikamess Cebit ennustab uusi standardeid ja telepildi revolutsiooni algust.
Vaevalt on eestlaste kodudesse jõudnud kodukinokeskused ja DVD-mängijad, kui tehnoloogia ja kinotöösturid valmistuvad turgu küllastama uut tüüpi DVD-plaatide, -mängijate ja teleritega.

Äsja lõppenud maailma suurimal tehnikamessil Cebit küttis kirgi DVD-video ja telepildi tulevik, sest praegused DVD-plaadid jäävad veelgi kvaliteetsema pildi salvestamiseks väikseks ja telerid nõdraks.

Suurtöösturid pakuvad kahte varianti või standardit – HD-DVD (high definition DVD) ja Blue Ray (sinikiir). “HD on aasta-kahe pärast standard. Järgmisel aastal toimuv jalgpalli-MM kantakse televisioonis üle juba ka HD-standardis,” ütles Sanyo divisjonijuht Konrad Kötterl Eesti Päevalehele Cebitil.

Pildi kvaliteedi vahe on selge. Kui tavateleril ja DVD-filmil on pilti 525 rida, siis uuel standardil on seda kahekordselt – 1125 rida. Enamik praegu müüdavaid telereid seda ei toeta. Et need read kvaliteetse pildiga täita, on vaja ka vastavat signaali või sisendit. Selleks on vaja suurema mahutavusega DVD-plaate ja neid mängivaid pleiereid.

Juba 2003. aastal ületas filmikompaniide tulu DVD-plaatide müügist filmide kinolinastustest saadava tulu. Uus standard pakub senisest tunduvalt enam, kuid nõuab ka telerite väljavahetamist, mis on vesi tehnikafirmade veskile. HD-DVD-plaatidel tagatakse ka autoriõigused uutmoodi ja paremini, mis meeldib filmitootjatele.

Eelmisel aastal kinnitati Blue-Ray ja HD-DVD-ga ühilduv kompressioonistandard H.264 Euroopa digitelevisiooni standardiks.

HD-DVD versus Blue-Ray

Vasakus poksiringi nurgas on HD-DVD, mida toetab DVD-Forum, DVD-formaadi loonud tööstusliit ning Toshiba, NEC ja Sanyo.

Paremas nurgas on Blue-Ray, mille taga on suurem osa teisi tööstushiiglasi nagu Sony, Philips, Samsung, Dell, Hitachi, Sharp, LG, HP, Panasonic ja Pioneer.

Esimest toetab sponsorite loožis märkimisväärne jõud ka filmitööstuse poolt: Paramount Pictures, Universal Pictures ja Warner Bros, teist Disney ja Metro-Goldwyn-Mayer.

HD-DVD ja Blue Ray formaatide sõja tulemus otsustab, mis seadme saame oma elutuppa. Omavahel need ei ühildu.

Praktikas on mõlemad praeguste DVD-plaatide suurused optilised kettad, mis kasutavad sinist laserikiirt praegu kasutatava punase asemel. Sinisel kiirel on lühem lainepikkus ning see tekitab plaadi pinnale sealt lugemisel väiksema punkti, mis omakorda võimaldab iga andmebiti salvestada väiksemale pinnale.

Praegused DVD-d mahutavad 4,7 GB või kahekihiliste puhul 8,5 GB. Kui vaadata suuruse järgi, jääb võitjaks Blue-Ray: seda tüüpi filmi-DVD mahutab ühekihilise puhul 25 GB ja kahekihilise puhul 50 GB. HD-DVD puhul on vastavad näitajad 15 GB ja 30 GB.

Kui võitja selgitaks turuletuleku ja ülemineku kiirus, siis on selleks tõenäoliselt HD-DVD. HD-DVD peaks suure pauguga tulema juba juulis, Blue-Ray mõni kuu hiljem.

Ent olenemata sellest, kes matši võidab, hingab mõlemale selga juba uus poksija. Vaid kuu aega tagasi teatas Optware, et aasta lõpus on tulekul holograafiline disk, mis mahutab 200 GB. Ent ilmselt on see juba kaugem tulevik, sest alguses ulatuvad mängijate hinnad üle 20 000 dollari ja plaatide hinnad üle saja dollari. Samuti ei ole loota, et filmitöösturitele meeldiks võimalus salvestada ühele plaadile 10 filmi...